Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/04/26/12018346t1hfae3.jpg)
Saare maakonna koolinoorte äriideede konkurss Saaremaa Päike kogus seegi kord ärihuviga kohalikelt noortelt mitmeid põnevaid ideid. Auhinnaraha nimel oli võistlustules kuus ideed, mille hulgast parim kuulutati välja neljapäeva õhtul pidulikul lõpuüritusel.
Tänavune säravaim ja kõige põhjalikumalt läbi mõeldud äriidee, mille prototüüpki valmis ja testitud, on androidõpik. Kaheliikmeline võiduvõistkond koosseisus Mihkel Kristofer Vajak Leisi keskkoolist ja Mikk Kärner Orissaare gümnaasiumist kirjeldasid oma äriideed kui toodet, mis on mõeldud nii õpilaste kui ka õpetajate elu kergemaks muutmiseks. Liikuvad pildid, videod, animatsioonid ja mängud paberõpikutes olid Vajaku ja Kärneri sõnul veel mõni aasta tagasi pelgalt suur helesinine unistus. "Meie teeme selle teoks, kuid mitte paberil, vaid tänapäevase tehnika abil," kinnitasid nad oma võistlustööd esitledes.
Nende tahvelarvuti-põhised õpikud on Vajaku ja Kärneri sõnul ainulaadsed, kuna sisaldavad liikuvaid pilte, videoid ja teisi teemakohaseid animatsioone, mis muudavad õpilaste koolielu huvitavamaks ja meeldejäävamaks. Suur pluss on seegi, et koolikott muutuks tänu suhteliselt vähekaaluvas tahvel-arvutis kükitavale õpikule tunduvalt kergemaks.
Vajak ja Kärner olid oma äriidees mõelnud sellegi peale, et androidõpiku peatükkide lõppu saaksid nutikad vastomandatud teadmisi kontrollivad harjutused. Nii peaks muutuma kergemaks ka õpetajate töö, sest tunnikontrollidest ja töövihikutest õpilaste "varesejalgade" veerimist jääks vähemaks.
Tahavad ise e-õpikut edasi arendada
Võiduka ideega lagedale tulnud ja 500 eurot preemiaks saanud noormehed kinnitasid Saarte Häälele, et oma äriideed nad käest anda ei taha. "Tahame teha koostööd kirjastustega, et saaksime androidõpikusse riiklikule õppekavale vastavad õppematerjalid. Nõnda saaks need vastavalt ümber kujundada ja tehagi valmis konkreetsed õpikud, mida koolid saaksid kasutada," ütles Mihkel Kristofer Vajak.
"Müüa me seda ideed küll ei taha, tahaksime ikka ise sellega edasi tegeleda ja kirjastustega lihtsalt koostööd teha," kinnitas ka Mikk Kärner. Mihkel Kristoferi sõnul on nende loodud androidõpiku juures oluline just see, et selle on loonud õpilased ise ning õpilased ju teavad, millised õpikud neile meeldivad.
Ka päris korralikku auhinnaraha ei kavatse noormehed niisama tuulde lasta. "Selle eest saab osta näiteks veidi uut riistvara, mis oleks androidõpiku arendamisel kasuks," arvas Vajak.
Vajakut ja Kärnerit mentorina abistanud e-turundusagentuuri Blender juht Taavi Rauniste tõdes, et androidõpiku projekt on algatatud tegelikult Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum raames.
Tema hindab kõnealuse äriidee juures kõige enam seda, et noored ise tulid selle idee peale. "Kindlasti ei ole nende idee ainulaadne – eks paljud on mõelnud, miks õpikud ei võiks olla arvutis, tahvelarvutis või mõnes muus nutiseadmes. Mikul ja Mihklil olid head ideed, kuidas asi veel paremaks muuta," rääkis Rauniste. Nad mõtlesid oma idee põhjalikult läbi. Analüüsisid, mis probleeme nad lahendada soovivad, ja leidsid uusi funktsioone, mida e-õpik võiks täita.
Toimetamise ja juhendamise abiga tegid poisid reaalse prototüübi ka valmis. "Õigel ajal küsisid abi ja ei lasknud motivatsioonil langeda, kui jänni jäid. Vahel on tähtis väike utsitamine, et asjad hoogu juurde saaksid," kinnitas noormeeste mentor.
E-raamatud ja -õpikud on Rauniste sõnul hetkel väga aktuaalne teema. "Julgen öelda, et päris raamatud ja õpikud ei kao kuhugi. Aga me peame arvestama, et juba homme võivad nad eksisteerida kõrvuti e-raamatutega."
Teine ja kolmas ehk Zorb ja kinkur
Ka teisele ja kolmandale kohale tulnud ideed olid noortel põhjalikult läbi mõeldud, katsetatud ning võib ka öelda, et valmis tehtud. Teise koha pälvis Kuressaare gümnaasiumi õpilaste Kristiina Takkise, Taavi Kuuse, Sanna-Marcelle Otsa ja Kaur Kuuse äriidee "Zorb". Noorte idee oli zorbingu-teenuse pakkumine suvel Kuressaare supelrannas. Zorbing on läbipaistvates plastikpallides vee kohal liikumine. Idee realiseerimiseks on noortel olemas kaks zorb-palli, mida läinud aastal Kuressaare merepäevade aegu ka Titerannas edukalt katsetati. Pakutavat meelelahutusteenust saaksid noorte sõnul kasutada kõik rannas suvitajad, olenemata vanusest. Teise koha preemia oli 300 eurot.
Kolmanda koha pälvis Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste Krete Sema, Sandra Kahu, Hegne Pupparti ja Hannes Pälli leiutatud kinkur ehk kingalusikas-helkur, mis on juba meediaski korduvalt tähelepanu pälvinud. Kui muidu on helkuril ainult üks funktsioon – helkimine –, siis SÜG-i noorte toodet saab kasutada ka kingalusikana.
Samas näeb Kinkur omapärane välja ja on valmistatud saaremaisest kadakast. Et kolmanda koha saanud neiud on praegu abituriendid ja plaanivad edasi õppima minna, neil endil kinkuriga suuremaid äriplaane hetkel pole. Selle eest võttis aga nende kodukool SÜG kinkuri kasutusele oma meenena. Kolmas koht tõi noortele 200 eurot.
Saaremaa ettevõtjate liidu, Saaremaa arenduskeskuse ja Saarte koostöökogu korraldatava noorte äriideede konkursi žüriisse kuulusid tänavu Arensburgi hotelli tegevjuht Terje Nepper, Saarte Hääle vastutav väljaandja ja Kadi raadio tegevdirektor Gunnar Siiner, Saaremaa arenduskeskuse konsultant Tiia Naagel ja Landhord Trading OÜ juht Margus Männik. Konkurss toimus juba viiendat korda.
Teisedki kolm ideed olid tublid
Ehkki välja anti vaid kolm rahalist preemiat, olid ka ülejäänud kolm võidu nimel rebinud noorte ideed huvitavad ja päris hästi läbi mõeldud.
Aste põhikooli tüdrukute Lukreezia Kajaku, Helina Leppiku, Egle Põvvati ja Helena Ellermaa äriidee kandis nime "Chipped & Found". See toode sobiks tüdrukute sõnul inimestele, kes kaotavad tihti olulisi asju. Toode ise koosneks kahest detailist: jälgitavast kiibist, mis kinnitatakse esemele, ja nutitelefoni rakendusest, mille abiga esemel olevat kiipi jälitada.
Toote sihtgrupp oleksid hajameelsed inimesed, kellel on nutitelefon ja kes on võimelised endale sellise kiibi ostma. Aga sihtgrupina näevad tüdrukud ka eakaid, kelle lähedased on mures, kas vanamemm või -taat seenemetsast ka koju oskab tulla, või väikelapsi, kes võivad rahvasummas kaduma minna. Viimastel juhtudel tuleks kiip kinnitada inimese külge.
Kuressaare ametikooli õpilase Henri Korbelaineni äriidee oli aga ehtne Saaremaa joogiklaasialus. Noormees soovis hakata tootma joogiklaasialuseid, mis meenutavad kujult nn Saaremaa märgi logol olevat "päikeseratast“. Seda toodet saaks müüa meenena turistidele ja kohalikele kohvikutele. Lisatööjõudu palgata poleks Henri Korbelaineni kinnitusel vajagi, tegemist oleks ühemehetööga. Tal on olemas ka koht, kus toota, ja ka osa seadmeid, millega toota, ning vajalik puitmaterjal.
Igati korralik äriidee oli ka "Saaremaa motokrossi arengu" nime kandnud projekt, mille taga olid Priit Alas Orissaare gümnaasiumist, Den-Tarmo Tool Leisi keskkoolist ning Henri Haramaa ja Laur Merisalu Kuressaare gümnaasiumist. Noormehed oleksid valmis pakkuma vabariigi tasemel krossirada Saaremaal, sihtgrupiks noored ja motokrossisõitjad. "Kuna meie idee on Saaremaal ainulaadne ja sellist rada ei leidu mujal kui Saaremaal, siis arvame, et just meie raja valmis saamisel mõtleksid paljud noored, et oleks aeg hakata krossi sõitma," arvasid Alas, Tool, Haramaa ja Merisalu. Praegu on Saaremaal ca 40 aktiivset krossisõpra, kes tegelevad motokrossiga kas siis harrastajatena või tasemel sõitjatena.
Kõnealune krossirada on Viieristi juba valmimas. "Meie idee on hetkel kooskõlas ja põhimõtteliselt realiseeritud. Kuna teeme koostööd Saaremaa motoklubiga, kes meid igati nõu ja jõuga aitab, siis on nemad meid aidanud kõige rohkem."
[nggallery id=159]