Kuressaares hakatakse ehk õpetama laevaelektrikuid

KOHTUMINE KOLLEDŽIS: Laua taga istuvad Kuressaare kolledži õppedirektor Kaia Eelma, mereakadeemia professor Anatoli Alop ja rektori kt Roomet Leiger ning Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis. Foto: Sander Ilvest Foto: Saarte Hääl

Eesti mereakadeemia kolimist Saaremaale rektori kohusetäitja Roomet Leiger lähiajal võimalikuks ei pea. Küll aga võib paari aasta pärast alata koostöös TTÜ Kuressaare kolledžiga laevaelektromehaanikute koolitamine.

“Me ei saa rääkida kaptenite ja mehaanikute õppest, sest see vajab spetsiaalseid seadmeid,” ütles väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja asendaja Jaanis Prii pärast eilset linnavalitsuses toimunud kohtumist Eesti mereakadeemia töötajatega.

“Rahvusvaheline tunnustatus, materiaaltehniline baas, simulaatorid, laborid on praegu kõik Tallinnas välja ehitatud,” lausus mereakadeemia prorektor rektori ülesannetes Roomet Leiger, kelle sõnul kujuneb peamiseks koostööks Kuressaarega lähiajal merendussektori tööjõuvajaduse analüüs.

Kolledži ja Kuressaare linna huvides oleks väikelaevasektori kaasamine uuringusse, sest sellest lähtuvalt otsustatakse, keda ja kui palju on vaja koolitada. Uuring peaks valmima maikuuks.

Kohtumisel osalenud Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi (KTG) direktori Ly Kallase sõnul rõhutas mereakadeemia esindus, et mereklassid on vajalikud ja Kuressaares toimib selline klass võrreldes teiste piirkondadega päris hästi. Lisaks KTG-le on mereklass ka Orissaare gümnaasiumis.

Orissaare koolis Ly Kallas konkurenti ei näe. “Orissaares õpivad rohkem nooremad inimesed,” märkis ta. Lisaks teeb KTG koostööd töötukassaga ja neil on olemas koolituskaardileping. Seega on töötutel võimalik läbida ka madruseõppe kursus.

Madruseõppeks on KTG-l leping mereakadeemiaga ja madruseõppe baasväljaõpe toimub Tallinnas. Kuna mereakadeemia liitub tehnikaülikooliga ja sealjuures eraldub omakorda merekool, on Ly Kallase sõnul ajad üsna segased. Materiaalse baasi loomiseks, et mereklassiga jätkata, on lubatud riigi abi.

“Loodame, et õpikud ja õppevahendid tulevad jätkuvalt mereakadeemialt, aga enne peab akadeemia ise ennast paika sättima,” lausus Ly Kallas.

Kuressaare linnavalitsus praegu mereklassi ei panusta. Tulevikus on ehk võimalik õppebaaside osas teha mõningal määral koostööd ka kolledžiga.

Kuressaare linnavalitsuse arendusosakonna juhataja Simmo Kikkase sõnul peab merehariduse arengutes Saaremaal eelnevalt kindlasti kokku leppima ja kaasa rääkima kogu kohalik haridussfäär.

“Ainult siis saab mereharidusest Saaremaal asja ehk võimalused järjepidevuse tekkeks ja õpilaste kriitilise arvu täis,” ütles Kikkas.

---

Orissaare panustab taas mereharidusele

Orissaare gümnaasiumi direktor Marjaana Prii rõhutas, et OG mereklassis antakse mereharidust 1991. aastast ning koos laevajuhtide liiduga tehakse kõik selleks, et mereharidus Orissaares taas au sisse tõsta.

“Viimastel aastatel on mereeriala natuke soiku jäänud,” tunnistas direktor.

Kolme aasta jooksul omandavad õpilased madruseeriala, käivad praktikal, saavad kätte väikelaevajuhi paberid ja õpivad selgeks mereetiketi.

Palju käiakse õppereisidel laevadel ja mereinstitutsioonides. Merenduse ainekava läbinud noored võetakse Eesti mereakadeemiasse vastu eelisjärjekorras, sest osa aineid on neil juba läbitud.

Peamise puudusena näeb direktor Prii õpilaste arvu vähenemist koolis. Seega oodatakse Orissaarde õppima merehuvilisi noori mujalt Saaremaalt ja mandrilt.

Kui õpilasi juurde tuleb, tahetakse lisaks madruseõppele taastada mehaanikueriala. Lisaks mereharidusele antakse Orissaare gümnaasiumis sisekaitselist eelkutseõpet. Olemas on ka humanitaar- ja reaal-loodussuund.