Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847478t1hdcc5.jpg)
/nginx/o/2014/03/19/12021870t1h5658.jpg)
2013. aastal oli piirivalve helikopter Roomassaares 20 päeva. Merelt toodi ära üks hätta sattunud lohesurfar. Tänavu on plaanis hoida helikopterit siin 40 päeva.
Ruhnu viiakse piirivalvurid tagasi siis, kui algab navigatsioonihooaeg. “Kuid nende kohalolek saarel ei pruugi olla igapäevane,” tunnistas kordoniülem Tanel Nuut teisipäeval Kuressaare politsei- ja päästeameti ühismajas toimunud kohtumisel ajakirjanikega.
Kuressaare kordoni ülema Tanel Nuudi sõnul on piirivalveametnikke 44, kellest on kordonis 29 ja merevalvekeskuses 13 inimest. Nende 44 hulka on arvatud ka lapsepuhkusel töötajad ja välislähetustes viibijad. Nimelt osalevad Saaremaa piirivalvurid kuuajaliste lähetustena Euroopa Liidu välispiiri kaitsel.
Merevalvekeskuse juht Tarvo Vaher ütles, et kui 2012. aastal oli 14 merepäästejuhtumit, siis 2013. aastal oli neid 21. Peamiselt juhtuvad õnnetused Väinameres, Kuivastu või Kuressaare sadamas. Kuid kindlat mustrit Vaheri sõnul välja tuua ei saa, sest kõik sõltub ilmastikust, toimuvatest üritustest, nagu purjeregatid jne.
2012. aastal hukkus merel kaks inimest. Põhjuseks kalastamisel kasutatavatesse nn kahlamispüksidesse tunginud õhk. 2013. aastal oli uppunuid kolm. Üks mees kukkus üle parda ja kahel juhul oli põhjuseks alkohol.
Tarvo Vaher tõi välja, et väikelaevadel on merel raadio tihti sisse lülitamata. “Üritame neid ohu eest hoiatada, aga ühendust ei saa,” selgitas ta.
Merepäästel tehakse koostööd vabatahtlikega. Juurde tuli Ruhnu, mis juriidiliselt kuulub Muhu merepäästeseltsi alla. Kuid vabatahtlikega on katmata põhjarannik.
Migratsiooniamet väljastas rekordarvu isikutunnistusi
Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teeninduse vanema Arda-Maiga Raissi sõnul oli 2013. aasta nende büroole töine. Aasta jooksul väljastati 6977 ID-kaarti ja 3369 passi. 2012. aastal väljastati ID-kaarte 6393 ja passe 3654.
Klientide paremaks teenindamiseks paigaldati eelmisel aastal ootesaali fotoboks, järjekorraautomaat ja kaasati vabatahtlikud inimesi juhendama näiteks dokumendifotode tegemisel. Kokkuleppel omavalitsustega käidi valdades kohapeal taotlusi vormistamas, mis ühtlasi hajutas ka büroo töökoormust.
Raiss palub inimestel kontrollida oma dokumentide kehtivusaega. Veel juhtis ta tähelepanu sellele, et välisriiki minnes peab reisidokument olema ka lastel. “Tihti arvatakse, et dokumenti on vaja alles 16. eluaastast. Tegelikult on ID-kaart kohustuslik 15. eluaastast ja reisidokument peab olema juba imikutel,” rõhutas Raiss. Sõrmejälgi võetakse dokumendi taotlemisel alates 12. eluaastast.