/nginx/o/2014/06/18/12022676t1hde9c.jpg)
Eile kogunesid Laimjala jahimajja 1972. aasta jaanuaris EPA ehk Eesti põllumajanduse akadeemia lõpetanud agronoomid. Kokkutuleku ja kohtumise president Arnold Rüütliga jäädvustas videole ERR-i “Maahommiku” võttegrupp.
Laimjala valiti kokkutulekukohaks seetõttu, et just sealses kolhoosis oli 16 aastat peaagronoomina ja seejärel 16 aastat valla maanõunikuna ametis Kalle Peedu. Mees ise rõhutas, et tema pole siiski saarlane, vaid hiidlane, odratolgus Käinast.
Kokkutulekul osales umbes 40 vilistlast. Kursuse kroonika koostanud Orissaarest pärit Maire Sala (Kuhi) sõnul hoiavad nad oma nimekirjas 86 inimest. “Arvestust peetakse nende 72 järgi, kes küll sisse astusid, kuid ei lõpetanud, ja ka nende üle, kes hiljem liitusid,” selgitas ta.
Manalateele on läinud juba 15 inimest. Oma kursuse hüüdlauseks võtsid nad “20 pluss 20”. “See tähendab, et 20 aastat arendasime me põllumajandust ja siis tuli teha täispööre ning töötasime veel 20 aastat kuni pensionini hoopis teistes oludes,” rääkis Sala kursuse saatusest.
Ka pärast Eesti Vabariigi tulekut jäid paljud neist seotuks maateemaga. Enamasti küll valla- ja maavalitsuste juures.
Kuigi kokkutulnud vene aega taga ei nuta, kannab nende 320-leheküljeline almanahh pealkirja “Elu parimad aastad”. Selle koostamiseks tuli Maire Salal läbi sõita mitmed Eestimaa paigad. Kõrgkoolikaaslaste noorepõlvepildid pärinevad aga tihti õpinguraamatutest.
EPA õpingute ajal tekkis kursusel koguni viis paari. Maire Sala kiitis toonast rektorit Arnold Rüütlit, kes perekonna loomist soosis, andes noorpaaridele ühiselamus toad.
Pärastlõunal mindigi president Rüütlile tema samas vallas asuvasse suvekoju külla. Kingituseks kaasas raamat ja tammepuu, mis kasvatatud EPA juurest korjatud tõrust. Samasugused istikud koos raamatuga said kingiks kõik kokkutulnud.
EPA-kate kokkutuleku jäädvustanud “Maahommiku” toimetaja Silvia Karro sõnul on kokkutuleku salvestis eetris 13. septembril. Muhus salvestati avasaate jaoks lõik, kuidas Ivo Linna ja tal külas olnud Jaan Elgula kasevihtasid teevad. Mõnes järgmises saates tutvustatakse salapärast Blesta kivi ning näha saab ka Sõrve külastuskeskust, nii seest kui väljast.