Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
Pühapäeva pärastlõunal astus 20 segakoori, 16 laste- ja mudilaskoori ning üheksa naiskoori hulgas Põlvamaal Intsikurmu laululaval publiku ette ka 19-liikmeline Muhu segakoor. Saare maakonnast ja Lääne-Eestist tervikuna olid muhulased ainsad Põlva laulupeol osalejad.
Seekordne laulupidu Põlvamaal oli eriline, kuna maikuus möödus 160 aastat esimesest Põlva laulupühast, mis on Eesti laulupeoliikumise alguse tähiseks. Saarlased tulid esimeseks laulupühaks Martin Körberi kutsel Ansekülla Massi nõmmele kokku 1863. aastal, seega kaheksa aastat põlvalastest hiljem.
Põlva peole pani selle lavastaja Heido Sinivee nimeks “Igatsus”. Lavastaja sõnul on igatsus seletamatu kripeldus hinges, mida ei saa muidu välja öelda kui luuletades, tantsides või lauldes.
“Teel olek on igatsus. Õrn-puhas tunne, magus-valus suur nimetu, mille järgi me käime. Minnes kaugele ära ja tulles tagasi koju,” kirjeldas Sinivee.
Esmaspäeval Põlvast tagasiteel rääkisid Muhu lauljad juba uutest esinemistest. Augusti teises pooles ootab Muhu taidlejaid ees reis Ungarisse. Täiskoosseisuga Ungarisse küll ei minda, aga igatahes on Muhu segakoor sealsel folkloorifestivalil esindatud. Rahvusvahelisel kultuuriüritusel astuvad üles veel noored muhulased rahvatantsurühmast Väike Roos ja tantsijad naisrühmast Tokkroes. Ungarisse sõidab ka akordionistide ansambel Kiääks.
Tantsurühm Ätses esindab muhulasi augusti esimeses pooles Europeade’i folkloorifestivalil Rootsis.
Nädalavahetusest kokkuvõtet tehes hindas Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär Põlvas käimist kui harivat kultuurireisi. “Ööbisime Taevaskoja lähistel Salamaa puhkemajas. Õhtul pärast pidu läbisime väga põneva RMK matkaraja.
Ronisime lausa neljakäpukil üles mäkke. Esmaspäeval olime kolm tundi Mooste mõisas. Tutvusime endise viinavabriku, savikoja, loodusfotograafiahuviliste keskusega. Samas on ka rahvamuusikat õpetav muusikakool. Sellestki saime ülevaate, samuti folgikojast. Igalt poolt oli üht-teist õppida. Tundsime natuke kadedustki. Meiegi saaksime ju samasuguste asjadega hakkama,” võttis Mereäär nähtu kokku.