Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/08/12/12045566t1h5c70.jpg)
Peamiselt sobilike ilmade tõttu arvatakse Eesti tänavused viljasaagid kujunevat suisa rekordilisteks. Saaremaa põllumehed tunnistavad, et aasta on olnud hea, kuid rekorditest veel rääkima ei kipu.
“Praegu võetu järgi on saak väga hea,” tõdes Saarte Häälega Eikla kandis viljapõllul kohtunud Kärla põllumajandusühistu juht Ülar Tänak. Tema kinnitusel ületab selle aasta saak eelmise aasta oma pika puuga. “Ilmastikust oleneb väga palju. Eelmise aasta kuumade ilmadega kippus saak ära kõrbema. Juulis tuli järsku kuumalaine ja sellise ilmaga väga palju saaki ei saa,” rääkis söödavilja kasvatav Tänak.
Valjala põllumehe Kaido Kirstu sõnul hakkab praeguse sooja ilmaga enamik vilju riburada valmima. “Just sai varase sordi nisu koristatud ja nüüd lähen kohe edasi herneste peale ja nii ma järjest koristangi,” ütles ta.
Nuudi talu peremees Kaido Kirst on tänavuse saagiga täitsa rahul, kuid rekordite peale veel ei mõtle. “Selle aasta viljasaak on hea, kuid ma ei tea veel, kas tuleb parem saak kui eelmistel aastatel, sest saak ei ole ju täielikult koristatud. Kurtmiseks mul praegu põhjust pole,” tunnistas ta.
Samas määrab ilm ka üsna palju, kas vili läheb loomasöödaks või inimtoiduks, mille hind on kõrgem. Kui eelmisel aastal läks Kirstul suurem osa saagist toiduviljaks, siis tänavu kõlbab toiduviljaks ehk ainult mõni hilisem nisusort.
Toiduviljaks määramise juures on tähtsaim näitaja teravilja proteiinisisaldus, mis sõltub suuresti päikesest. “See, et tegelik suvi lõpuks kohale jõudis, ei aidanud enam midagi, sest kui taim on juba kasvamise lõpetanud, siis ei jõua viljaterasse enam midagi,” selgitas Kirst. Päikeseküllus on ka põhjus, miks toiduvili tuleb rohkem lõunapoolsematest riikidest.
Kõljala Põllumajandusliku OÜ juhatuse esimees Tõnu Post on kindel, et see aasta on eelmisest parem. Tänavu oli tema sõnul ilm hea niiske ja taimedel ei olnud ühtegi põuaperioodi. “Inimesele võib-olla ei meeldinud selline jahe ja vihmane ilm, aga taimedele oli see väga hea,” ütles Post. “Saagikoristus on praegu pooleli, kuid lõpptulemus tõotab tulla ilus.”
Posti saak jaotub sel aastal toidu- ja söödavilja osas täpselt pooleks. “Teravilja kasvatamisega on läinud hästi, aga muidu ei ole asjad põllumajanduse seisukohast kõige paremad. Piimatootmine toob tootjatele iga päev suurt kahjumit ja seakasvatajatel on praegu veel raskem. Loomakasvanduslik pool on hetkel õrn teema,” märkis Post. Ainsana jääb edukat viljelusaastat tumestama vilja kehvapoolne kokkuostuhind. “Viljakasvatuse puhul ei ole hinnad lihtsalt nii head, kui võiksid olla,” nentis Post.
Rekordid juba kukuvad
Eesti taimekasvatuse instituudi vanemteaduri Peeter Viili sõnul saab selle aasta saaki iseloomustada vaid ühe sõnaga: vägev! “Kogu Eestis tuleb saak väga tõenäoliselt kõigi aegade suurim. Ma ei julge prognoosida, millises maakonnas kõige vägevam saak tuleb. Arvan, et Kesk-Eestis ikka. Ega Saaremaal asi halvem ole, saarlased on ikka visad,” rääkis ta.
Baltic Agro AS-i asendusdirektor Margus Ameerikas peab seda aastat kindlaks rekordaastaks. Seni on saagirekord olnud 9,7 tonni talinisu hektari kohta. “Harjumaal Jõelähtme vallas koristati juba ühe põllumehe põllult 12,9 tonni taliotra hektari kohta. See kaal ei ole küll lõplik, niiskus ja praht tuleb eemaldada, kuid sellegipoolest peaks sellise koguse lõppkaal jääma üle kümne tonni,” pakkus ta. Senine taliodra saagikuse rekord pärineb 2008. aastast Põlvamaalt ja on 8,18 t/ha.