Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/08/14/12045587t1h2881.jpg)
Merepäevad toovad igal aastal kokku palju merehuvilisi ja lihtsalt meelelahutust otsivaid inimesi. Ka soojad ja päikselised ilmad jõudsid merepäevade ajaks kohale ning muutsid juba traditsiooniks kujunenud ja armastatud üritused äärmiselt meeldivaks. Raiekivi säärel jalutajale jõudsid ninna hääd toidulõhnad ja kõrvu lõbus jutukõmin.
Merepäevadel jagub tegevust kõigile. Sinu meelt lahutavad nii kontserdid kui ka mitmesugused võistlused. On sportimisvõimalusi, on töötubasid. Lisaks laat ja võimalus külastada igat masti merealuseid.
Üks merepäevade ajaks kohale sõitnud laev on Admiral Cowan, miinijahtija, mis on ühtlasi Kuressaare linna vapilaev. Enne külastajate pardale lubamist annab Kuressaare linnapea Madis Kallas aasta kõige tublimale mereväelasele preemia ja laeva uudistamine võib alata.
Juba preemia üleandmisel on kohal palju uudishimulikke, kes viisakalt laevale pääsu ootavad. Lõpuks saavad külalised loa ning algab kitsaste koridoride ja ruumide avastamine ja järskudel treppidel turnimine.
Aerud kätte ja laev liikuma
Raiekivi säärel ootab külastajaid viikingilaev Turm. Punane puri ja loomanahkadega kaetud istmed on sõiduks valmis.
Lisaks päikese ja meresõidu nautimisele saavad külastajad ise aeru kätte haarata ja laeva liikuma lükata. Laevasõit annab reisiseltskonnale aimu, kuidas viikingid omal ajal reisisid.
Asi ei piirdu vaid laevadega. Kes merel loksumisest väsib, võib minna kalessiga sõitma või tõusta helikopteriga kõrgustesse ja nautida vaadet Kuressaare linnale linnu vaatepunktist.
Ärgem unustagem head muusikat. Kui päeval kaob muusika jutukõminasse, siis õhtu on täielikult muusikale pühendatud. Hämaruse saabudes algavad kontserdid, mis tõstavad kõigi tuju ja panevad isegi kõige vaoshoitumad jalad tantsurütmis tatsuma.
Esimene päev lõpeb Suure Mere Päeva kontserdiga. Folkmill tõmbab oma kodumaiste viisidega rahva käima ja ei kulu kaua, kui kuulajatele enam pelgast kuulamisest ei piisa ning lavaesine platsike saab tantsijaid paksult täis.
Tantsijate hulgas on mehi ja naisi, noori ja vanu. Järgmiseks tuleb lavale Svjata Vatra. Nende ukrainapärased lood on nii rütmikad ja energiast pakatavad, et eestlaslik vaospeetus vaob tahaplaanile – haaratakse aga lähimal inimesel käest ja tormatakse rivis ühest telginurgast teise. Tants ja trall lõpeb alles öösel.
Juba reedel avatud laat on kõvast peost hoolimata valmis laupäeva hommikul taas külastajaid vastu võtma. Juba kell 10 on suurem osa kaubitsejaid oma kraami välja ladunud ja valmis uueks päevaks, rahvale kaupa pakkuma ja hinna üle tingima.
Kuigi suurem osa müüjaid on tulnud mandrilt, ei puudu laadalt kohalikud, kes rahvale õiget saare asja pakuvad.
Laupäeva hommikul ütleb Saare Leiva ostu-müügijuht Toomas Ringvee, et eelmisel päeval läks müük väga hästi. “Ma olen kindel, et täna läheb veelgi paremini, sest eile oli tööpäev ja paljud kohalikud ei saanud laadale tulla. Täna on aga laupäev ning loodetavasti jõuavad ka saarlased siia ja haaravad äkki mõne meie küpsetise käigupealt kaasa.”
Siit laadalt saab vist kõike!
Merepäevade laat on tõeliselt mitmekülgne. Lisaks saiakestele ja muule toidukraamile saab siit ka merepäevade õiget kaupa – kala.
Müüjatel on pakkuda kõike, keraamikast ja ehetest patjade, mööbli ja väikeste saunamajakesteni välja.
Mandrilt kohale tulnud ja esimest korda Kuressaare merepäevadest osa võttev Mariel Luuk on seni väga rahule jäänud. Tema arvates on laat hästi äge. “Mulle jäi silma, et väga palju oli käsitööd, ja kuna nokitsen ka ise vahel ehteid teha, siis olen saanud väga palju inspiratsiooni ja uusi ideid. See on nii tore, et käsitöö on Eestis popp,” räägib ta.
Mariel saab aru, et tegu on merepäevadega ja seega peaks laadal olema ka võimalikult palju merega seonduvat, aga kui on liiga palju ühesuguseid tooteid, siis läheb ju igavaks.
Mida ta aga muudaks, on laada korraldus. Tema tahaks, et pakutaks eelkõige Saaremaa tegijatele võimalust oma asju müüa. “Ma ei arva, et peaks mandriinimesed välja jätma, aga kuna Saaremaal on nii palju, mida pakkuda, siis peaks saarlasi rohkem esile tooma,” seletab ta.
Marieli sõnul on tema esimene Kuressaare merepäevade kogemus igati positiivne. “Ainsad asjad, mis mulle siiani segaseks jäävad, on need helikopterid ja hobuvankrid. Minu arvates need eriti ei sobi merepäevadega kokku,” märgib ta.
Laupäeva hommikul on lisaks laadale minekule võimalik suunduda Titeranda juba teist aastat toimuvat Kuldse Lesta karika nimelist rannavõrkpalliturniiri vaatama.
Turniiri käigus selgitatakse välja maakonna meistrid meeste, naiste ja meesseenioride arvestuses. Ilm on võistluste jaoks justkui loodud. Päike on pilve taga ja ei kõrveta ning tuulgi ei käi kimbutamas. Enne võistluste algust on kõik neli väljakut täis lihaseid soojendavaid noori, kes vahel nalja pärast ka mitme võrkpalliga korraga harjutavad ja spordist mõnu tunnevad.
Tähed laval ja taevalaotuses
Üks laupäeva tähelepanuväärsemaid üritusi on kindlasti Kuressaare lossihoovis toimuv Chris Normani kontsert. Kuulajad täidavad lossihoovi kontserdipaiga äärest ääreni. Norman, kes oli omal ajal eduka ansambli Smokie’ staar, tõmbab oma vanusest hoolimata rahva käima ja lõpuks laulavad kõik valjusti vanadele hittidele kaasa.
Kuulajaid on nii palju, et kontserdipaik on puupüsti täis, kuid see ei häiri kedagi. Elatakse hetkes ja nauditakse head muusikat. Lisalugude nõudmine ja võimas aplaus näitavad, et kontsert on 100% loovutatud piletiraha väärt.
Kuressaare merepäevad lõppevad sõna otseses mõttes pauguga. Täpselt keskööl koguneb rahvas ilutulestikku vaatama.
Jaa, merepäevad… need on puhkus, baarid, naised ja muusika!