Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/16/12054107t1h8c0c.jpg)
Enne koju uue õmblusmasina soetamist tasub hoolega mõelda, milleks seda on kavas kasutada – kas lihtsalt selleks, et vahel kardinaääri õmmelda ja rõivaid parandada või väiketootmiseks.
“Kui õmmeldakse üsna harva ja tehakse lihtsamaid töid, võiks ehk osta lihtsama masina,” leiab Kuressaare ametikooli õmblemiseriala kutseõpetaja Thea Põldniit. “Kui on aga kavas hakata toodangut tegema, siis tasuks ehk mõelda tööstusmasina soetamisele.”
Õpetaja andmeil on paljudes õmblusateljeedeski kasutusel mitte tööstus-, vaid kodumasinad.
Õmblusmasinaid on mitut sorti. Kas osta tavaline masin, overlok- või tikkimismasin? “Tänapäevased universaalmasinad teevad sirget ja siksakõmblust,” ütleb Põldniit. “Kuigi selle siksakõmblusega saab samuti riiet ääristada, sobib ääristamiseks siiski spetsiaalne overlok-masin – sellega saab riidele teha ilusa lõigatud ja ääristatud serva nagu poest ostetud rõival.”
Tikkimismasinatega, mis on tavalistest õmblusmasinatest tublisti kallimad, saab Põldniidu sõnul teha peaaegu kõike – nii õmmelda kui ka tikkida. Uuemad tikkimismasinad on isegi puuteekraaniga. “Minu jaoks on siiamaani õmblusmasin põnevam tööriist kui arvuti.”
Hinnad “seinast seina”
Õmblusmasinat ostes tuleb arvestada rahakoti paksusega, sest masinate hinnad on Thea Põldniidu sõnul seinast seina. Odavama masina saab juba 120–150 euro eest.
“Mina kõige odavamat õmblusmasinat koju siiski ei ostaks, kuna see on ehk pisut liiga algeline,” ütleb õpetaja. “Ehkki tööd saab ka sellega teha, ostaksin natuke parema ja kallima, mis maksab 250–300 eurot.”
Elektrooniliste tikkimismasinate hinnad võivad ulatuda lausa tuhandetesse eurodesse. Kui osa masinate puhul tuleb tikkimismuster esmalt arvutist mälupulgale võtta, siis kallimad masinad saab arvutiga ühendada.
Just sellise, arvutiga varustatud ja mõni tuhat eurot maksma läinud masina häälestamine ja proovimine käib praegu Kuressaare ametikooli õmblusklassis.
Põldniidu hinnangul õigustab nii vägeva ja kalli masina koju ostmine end vaid siis, kui masin on pidevalt kasutusel.
Õmblusmasinate – nagu vist kõigi asjade – puhul on kõige tähtsam see, et hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas, leiab Põldniit. Tema hinnangul on usaldusväärsed masinad näiteks Brotheri ja Husqvarna toodang. Üks Thea lemmikmasinaid ametikooli Upa õmblusklassis, Brother, on ostetud juba 90-ndate algul. “Hea lihtne masin, aga teeb kõik vajaliku ära,” kiidab Thea.
Kuigi tänapäeval soetavad paljud kodutehnikat internetipoodidest, eelistab tema ostetavat õmblusmasinat oma silmaga vaadata, käega katsuda ja võimalusel proovida.
“Hea, kui sobiva masina leiab siitsamast Kuressaarest – kui siis mõni probleem tekib, saab oma murega samasse kauplusse pöörduda,” räägib õpetaja.
Enamasti on ka lihtsamal universaalmasinal kaasas sellised lisaseadmed nagu luku- ja nööpaugutald. Osa tarvikuid aga, näiteks peitlukutald, tuleb juurde osta või tellida.
Enne lisatarvikute ostmist või tellimist tasub uurida, kas need masinale ikka sobivad. Silmas tuleb pidada ka seda, et masina jaoks valitaks õiged niidid ja nõelad – on ju eraldi nõelad näiteks teksariide, naha ja trikotaaži jaoks.
Alati, kui uus masin osta, peab sel kindlasti kaasas olema eestikeelne kasutusjuhend, rõhutab Põldniit. “Kindlasti tuleb see enne masina kasutamist hoolikalt läbi lugeda, kohe masina kõiki funktsioone proovida ja palju õmmelda. Kui masinal on mingid probleemid või vead, siis ilmnevad need ruttu.”
Kas osta uus või kasutatud masin? “Teinekord ei pruugi kasutatud ja hästi sissetöötatud masin olla sugugi halvem kui uus,” leiab Thea Põldniit. “Ent ka siis, kui kellegi käest kasutatud õmblusmasin osta, peab kaasa küsima kasutusjuhendi, et masinast sotti saada.”
Ja et mitte “põrsast kotis” osta, tasub kasutatud masin oma silmaga üle vaadata ja seda võimalusel proovida, soovitab õpetaja.
Need, kel kodus emalt või vanaemalt saadud vana Singeri õmblusmasin, ei pea tingimata mõtlema uue moodsa masina soetamisele. “Ega ju see tänapäevane disain õmble, vaid ikka masin,” lausub Thea. “Kui vana Singeri välimus ongi aastakümnete jooksul kannatada saanud, siis oma olemuselt on see hea tugev masin, sobib õmblema, kui poolnaljaga öelda, nii vedelat kui ka paksu – nahka, teksariiet ja kõike muud.”
Nõukaaegsed käsiõmblusmasinad on Põldniidu hinnangul Singeritest kindlasti tükk maad kehvemad. “Aga kui need oma töö ära teevad, kõlbavad need ka praegu kasutada.”
See, kui masin on vana, ei ole veel põhjus töökorras asja uue vastu vahetada. “Kodus on mul Saksa Demokraatliku Vabariigi ajast pärit mitmekümneaastane Veritas – sellega teen kõik vajalikud tööd ära.”
Kuidas masinat hooldada? Ka see on kasutusjuhendis. “Osal masinatel on tsentraalne õli juba sisse pandud ja masin võtab sealt ise nii palju kui vaja,” teab Põldniit. “Enamikul tuleb aga süstikmehhanismi juurest õlitada – masin hakkab kohe kergemini käima.”
Kardinatest tunkedeni
Ka see, mida masina juures ise parandada tohib, on juhendis ära toodud. Samuti see, mida teha ei tohi. “Kindlasti ei tohi masinat garantiiajal ise lahti võtta,” ütleb õpetaja.
Käsitööõpetajaks õppinud ja vahetevahel hobi korras õmblev Anni Murd oma praeguse õmblusmasinaga rahul ei ole. “See ei aita kuskile. Hädakorral ma mingeid asju suure surmaga teen, aga enamasti püüan kellegi käest masina laenata,” räägib ta. “Kui oled tööstusliku õmblusmasinaga õmmelda saanud, siis ülejäänud on sellised, millega ei taha midagi teha.” Eesti keele ja kirjandusõpetajana töötav Eve Tuisk seevastu on oma koduse õmblusmasinaga väga rahul. Üks Eve hobisid ongi õmblemine.
Oma õmblusmasina – 16 režiimiga Brotheri – soetas ta ülikoolis esimesel kursusel õppides. “Sellest on nüüdseks kuusteist aastat,” arvutab Eve. Tuisu sõnul on tal kõige tavalisem ja lihtsam õmblusmasin. “Samas on see töökindel, pole mind nende aastate jooksul kordagi alt vedanud,” kinnitab Tuisk. “Vahel ta küll tujutseb, aga oleme seni oma jõududega hakkama saanud.”
Sellesama masinaga on Eve teinud lihtsamaid koduseid õmblustöid, ent õmmelnud ka rõivaid – kleite, lasteriideid ja koguni paksu talvise töökombinesooni oma isale.
Kord nädalas, esmaspäeviti kohtub Eve teiste naiskodukaitsjatega padjaklubis, kus üheskoos õmmeldakse Soome sõpradelt, sealselt naisteorganisatsioonilt Kiltasisaret kingiks saadud õmblusmasinatel. Nii on padjaklubi ühistööna valminud Saare maakonna aasta emale ja aasta isale kingitud tekid.
Populaarseimad on paarisajaeurosed mudelid
Kuressaare Euronicsi kaupluses on välja pandud seitse mudelit erinevaid õmblusmasinaid. Neist üks on Singer, ülejäänud aga Brothersi toodang.
“Brother on meie põhiline kaubamärk,” tähendab kaupluse juhataja Kalvi Trei. “Töökindel, ergonoomiline ja mugav.”
Pakutavate masinate seas on lihtsamaid ja ka keerukamate funktsioonide ja lisadega masinaid. Kallimatel masinatel on peal ekraan, mis näitab, milline funktsioon on parasjagu valitud.
Soodsaima hinnaga õmblusmasin kaupluses väljapandutest maksab 129 eurot, kallima hind jääb 300 ja 400 euro vahele.
“Kõige rohkem ostetakse masinaid, mille hind on paarisaja euro ümber,” märgib Trei, näidates üht populaarsemat mudelit Brother RH 137. Trei sõnul saab selle masinaga, millel on 37 õmblusoperatsiooni, teha peaaegu kõike: muuta piste pikkust ja laiust, teha venivat õmblust, nööpauke ja palju muud. “Kuna tikkimismasinate osas on soovid väga erinevad ja neid ostetakse harvem, siis neid praegu kohapeal ei ole, küll aga saab neid meilt tellida,” lausub Trei, märkides, et keskmiselt jääb Kuressaare Euronicsist ostetavate tikkimismasinate hind 800 ja 1000 euro vahele.
Kui peaks juhtuma, et kauplusest ostetud masinal ilmneb mõni tõrge või rike, saab masina kauplusse tuua, kust see siis pealinna remonti saadetakse. Ka võib kauplusest nõu või abi küsida siis, kui masina kasutamise osas miski arusaamatuks jääb.