Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/19/7420753t1hd68f.jpg)
/nginx/o/2016/01/13/12055023t1hbff8.jpg)
Elektriline hambahari ei ole viimase aja leiutis, kuid sellegipoolest tekitab see hügieenividin endiselt parajalt küsimusi.
Peamised küsimused on seotud elektrilise hambaharja hinna ja kasulikkusega või teisiti öeldes tõhususega. Kas see ikka peseb paremini kui tavaline hambahari ja mis põhjusel jääb üsna ühesuguse välimuse ja funktsiooniga harjade hinnavahemik 30 ja 200 euro vahele?
Reklaamtekstid potentsiaalset ostjat alati eriti palju ei aita. Näiteks paari-kolmekümne-euroste mudelite puhul seisab tutvustuses tihtipeale, et hambaharjal on arenenud süvapuhastussüsteem või siis kinnitus, et see eemaldab hambakattu kuni kaks korda rohkem tavalisest harjast.
Hari, mis eemaldab ka plekke?
Kallimate mudelite puhul tuleb funktsioone juurde, kuid lõpptulemus paistab endiselt sama olevat – suu saab väidetavalt puhtamaks kui tavalise harjaga. Sajaeurosed mudelid oskavad vedelikku hammaste vahele juhtida, on varustatud taimeriga jne. Veelgi kallimatel lisandub aga märge selle kohta, et hambahari aitab regulaarsel kasutamisel lausa plekke eemaldada ja vähendada.
Huvitav lisavidin kallimatel mudelitel on ka laadimisklaas. Seda saab kasutada nii suu loputamiseks kui ka elektrilise hambaharja laadimiseks. Seega on mingisugust objektiivset otsust, milline hari on just sulle parim ja mugavaim, teha üpris keeruline.
Seetõttu uuris Saarte Hääl kolmelt hambaarstilt, mida teavad nemad elektrilistest hambaharjadest rääkida. Etteruttavalt võib öelda, et kõik kolm soovitasid elektrilist hügieenivahendit kasutada.
Doktor Sergei Bortnikov ütles, et tema on kasutanud elektrilist hambaharja juba üle kümne aasta kindlasti. “Ma tahtsin lihtsalt proovida ja siis jäin selle juurde,” märkis ta. Bortnikov kinnitas, et kui sellega hambaid kaks korda päevas kokku nelja minuti jooksul pesta, siis on suu ja hambad kindlasti puhtad.
Bortnikovi sõnul on elektriliste hambaharjade harjaste osa üldiselt oluliselt väiksem kui tavalistel. Seetõttu pääseb elektrilisega ka rohkematesse kohtadesse suus ligi.
Samas tõi dr Bortnikov välja, et kui pesta tavalise harjaga korralikult kolm kuni viis minutit, võib tulemus samuti väga hea olla. “Aga meil on vähe selliseid inimesi, kes viitsiks seda teha, seepärast soovitan elektrilist hambaharja, mis on mugav, ja paari minutiga saab töö perfektselt tehtud,” lisas ta.
Kogenud hambaarst täpsustas, et kõige odavamat mudelit ta siiski ei soovitaks. Ta selgitas, et mõni hari pöörleb ainult ühes suunas, teine jälle mõlemas suunas, kolmas lihtsalt vibreerib ja neljanda harjased liiguvad nii-öelda üles-alla.
Kõige parem on Bortnikovi sõnul see, kui harjased liiguvad mitut moodi, mitte ei pöörle ainult ühtepidi. Eraldi tõi ta välja n-ö ultrahelihambaharjad, mille harjased liiguvad väga kõrgel sagedusel ja mis liigutavad seetõttu hambapastavahtu ja vett suus enam ringi. «See, mis pöörleb, sobib hästi alustamiseks,” lisas ta.
Otsikud on enamasti vahetatavad
Rohkem kui kümne aasta jooksul on Bortnikov hakkama saanud kõigest kolme erineva mudeliga. “Esimene hari oli Šveitsi oma, see kestis viis aastat ja terve meie pere pesi sellega,” märkis Bortnikov.
Nimelt on elektriliste hambaharjade otsikud enamasti vahetatavad. Olgu öeldud, et otsikute tükihinnad jäävad umbes samasse kanti tavaliste hambaharjade hindadega või on mudelist olenevalt veidi kallimad. Seega ajalist mõõdet arvesse võttes elektriline hambahari eriti kallis ei tundugi.
Bortnikov lisas, et eriti soovitab ta elektrilisi hambaharju lastele. Üks põhjus on ka see, et lapse jaoks peab hambapesu enamasti tegema veidi huvitavamaks. “Kuna lapsed eriti hästi hambaid ei pese, siis on see nende jaoks nagu kuldne leid,” tõdes dr Bortnikov.
Doktor Heli Hiie kinnitas samuti, et elektriline hambahari on hea vahend. “Mõne suus on ta kohe vägagi hea,” märkis ta. Hiie lisas, et neile, kellel on niigi terved ja ilusad hambad, ei ole elektriline hari n-ö hädavajalik.
“Aga kellel on väga palju hambatäidiseid, siis on selline hari kasulik,” selgitas Hiie. Näiteks saab plommide servi hästi puhastada just elektriharjaga.
Heli Hiie ise kasutab tavalist harja. Ta märkis, et elektrilist hambaharja soovitab ta eelkõige neile patsientidele, kellel on igemeprobleemid. “On hakatud kasutama ja olen selle tulemusena väga ilusaid suid näinud,” lisas ta. Selle kohta, kas elektrilised hambaharjad on võimelised ka plekke eemaldama, ütles Hiie, et paljugi oleneb plekist ja tavaliselt tahavad need ikka soodapesu saada.
Kaks aastat tagasi Kuressaares Ajamajas hambaravikabineti sisse seadnud hambaarst Liina Kaar on ka ise elektrilise hambaharja kasutaja. “On teada, et see peaks efektiivsemalt pesema, ja tegelikult peseb ka,” kinnitas Kaar.
Hambaniidi kasutamisest ei pääse
Samas lisas temagi, et ka tavalise harjaga saab hambad kenasti puhtaks, kui korralikult pesta. Probleemina tõi aga doktor Kaargi välja, et tavalise hambaharja pea on üldiselt suur ja kohmakas, mis teeb osa kohtade pesemise ebamugavaks. “Öeldakse küll, et on risti-rästi harjased, et hari peaks imetrikke tegema, aga tegelikult eriti ikka ei tee,” tõdes ta.
Elektrilise hambaharja kasutusele võtmisel ei tohiks siiski loobuda hambaniidi ja hambavahe harjakeste kasutamisest. “Nendest ei pääse,” kinnitas Liina Kaar. Ta lisas, et elektrilistest hambaharjadest vestleb ta klientidega pea iga päev. “Kui näed, et suu ei ole puhas, siis räägid, milles probleem on.” Nii leitakse koos arstiga optimaalne lahendus.
Dr Kaar toonitas, et lõpuks peab inimene ikkagi ise oma hammaste eest hoolitsema, ei saa ootama jääda, et elektriline hambahari kõik ära teeb.
Hinna seisukohalt leidis Kaar, et pigem ei ole suurt vahet, kas osta kallim või odavam hari. Ta tõi näiteks, et tihtipeale on elektrilisel hambaharjal mitu erinevat funktsiooni: massaaž, põhjalik puhastus, poleerimine jne, kuid harjumusest kasutatakse enamasti ikka vaid ühte.
Auriga keskuses tehnikapoes OnOff töötav Siim Pilter ütles, et ühtemoodi ostetakse nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud elektrilisi hambaharju. Enam lähevad tema sõnul müügiks odavamad mudelid.
Hambaharja lugu
- Hambaharja eelkäijaid kasutati Egiptuses ja Babüloonias juba rohkem kui 3000 aastat e.m.a.
- Tänapäevane nailonharjastega hambahari leiutati aga alles 1938. aastal. Varem kasutati loomse päritoluga harjaseid.
- Esimene elektriline hambahari valmis 1954. aastal Šveitsis. Esialgu oli see mõeldud piiratud motoorsete võimetega inimestele ja ka neile, kel on hambaklambrid.
- Erinevalt praegustest elektrilistest hambaharjadest said esimesed mudelid energiat juhtme kaudu.
- Akudega hambaharjad tulid kasutusele 1960. aastatel.
Allikas: www.arvustus.com/elektrihambahari/Wikipedia