Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti 54. sünnipäeva tähistanud Juu Jääbi isa, rahvusvaheliselt tuntud jazzmuusik Villu Veski kutsus sedakorda oma küpsemaks saamist tähistama kõik, kes tulla ihkasid. Nii mandril kui ka Kuressaares.
Laupäeval Muusas punkti saanud sünnipäevatuur oli oma nime väärt. Kohati oli see igasuguse kahtluseta valjemgi kui jazzibaari kohviaparaadid. Oli ju kontserdile nimeks antud inglise keeli “Play it Louder than Coffee Machines in the Jazzbar”. Ja Villu polnud kohvimasinaist üle mängides oma saksofonidega üksi. Tummisust andsid muusikalisele elamusele valentinipäeva eelõhtul sünnipäevalapse kõrval tuntud trummivirtuoos Toomas Rull, kitarriga raudselt sina peal olev Ain Agan, bassi ja kontrabassiga imelisi käike ette võtnud Heikko Remmel ning klahvpillidel, kromaatilisel suupillil ja elektritšellol end ühtviisi väärikalt väljendanud Raimonds Macats.
Kui kõikide südamete päev kipub tavaliselt oma magususega ikka kübeke liiale minema, siis sel õhtul oli mesine – ometi mitte läila – ainult kontserdi viimane pala, see igihaljas sõbrapäeva klassika, 1930. aastate lõpul Broadway lavadel sündinud “My Funny Valentine”. Vürtsi oli selleski.
Tervituseks aga Arensburgi perenaisele Terje Nepperile selle eest, et too juba aastaid on võõrustanud Muusas, mis kesksuveti tuntud ooperikohvikuna, tänavu 20. juubelit tähistava Juu Jääbi avakontserti, kinkisid muusikud tallegi pala. Kes oli kohal, see teab ja nautis.