Tuletorni külastajatele avamine pandi ootele

MTÜ Sõrve Külastuskeskus juhatuse liige Andro Roosileht. Foto: Saarte Hääl

Sõrve tuletorni külastajatele avamise võimalust ei tule seni, kuni riigiametid ja ministeeriumid pole leidnud ühtset lahendust, kuidas tuletorne külastajatele edaspidi avada.

Veeteede ameti kommunikatsioonijuhi Priit Põikliku sõnul on Eestis töötavatest tuletornidest praegu külastajatele avatud kuus: Kõpu, Tahkuna, Ristna, Pakri, Vormsi ja Kihnu. Kuuest külastajatele avatud tuletornist on poolte puhul lepingu teine osapool Hiiu vald. Pooltel juhtudel aga mittetulundusühing või sihtasutus, kel on VTA-ga sõlmitud spetsiaalsed lepingud tuletorni kasutamiseks-haldamiseks.

“Arvestades, et Eestis on töötavaid tuletorne kokku 41, on turistidele avatud tuletornide arv küllalt väike,” lisas Põiklik. Arvestades aga tuletornide ehituslikke iseärasusi, võiks Eestis turistidele avada umbes 15 tuletorni.

Põikliku sõnul ei ole kõik tuletornid paraku nii ehitatud, et inimesed saaksid neid hulgakaupa külastada. Kas puudub ohutu trepp või siis ei vasta konstruktsioon tingimustele jne. Ta toonitas, et kõik tuletornid on eelkõige meresõiduohutust tagavad navigatsioonimärgid, mida võib avada külastajatele vaid vastava võimaluse korral.

Veeteede amet (VTA) ühes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ongi asunud koos kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseametiga otsima lahendusi, kuidas tuletorne lisaks nende põhiülesandele ka kultuuriväärtusena ja turismimagnetitena paremini kasutada.

“Kuni aga ei ole kompleksset ja ühtset lahendust tuletornide külastajatele edasiseks avamiseks, on praegu ootel ka need taotlused, millega soovitakse uusi tuletorne hallata võtta ja turistidele avada. Sealhulgas ka Sõrve,” lisas Priit Põiklik.

Veel tõi Põiklik välja, et VTA kui omaniku esindaja jaoks on oluline, et tuletorni avamise projekt oleks pikaajalises perspektiivis jätkusuutlik ning sellega ei kaasneks navigatsioonimärgi seisundi halvenemist. “Selleks on vajalik, et tuletornide külastamise piletimüügist laekuva rahaga oleks võimalik katta vähemalt kõik tuletorni külastajatele avamisega seonduvad täiendavad otsesed kulutused,” selgitas ta. Kulutuste hulka võivad kuuluda näiteks piletimüüja palk, aga ka kõiksugused vajalikud remonditööd.

MTÜ Sõrve Külastuskeskus juhatuse liige Andro Roosileht (fotol) tõdes, et temaga tuletorni avamise küsimuses ühendust võetud pole, kuigi ta saatis kirja VTA-le juba mõni kuu tagasi. Oma kirjas pani Roosileht ette kokku saada, et teemat arutada.

Sellegipoolest ollakse Sõrve tuletorni avamisest külastajatele endiselt huvitatud. “Rohkem kui meie on sellest huvitatud Saaremaa külastajad ja ka saarlased ise,” lisas Roosileht. Tema sõnul tuntakse igal suvel huvi, kas tuletorni ka pääseb. Sõrve külastuskeskuses on muide ka Eesti tuletornide näitus, mistõttu eeldatakse, et torngi on avatud.

Andro Roosileht märkis, et ta ei arvagi, et torni avamine oleks lihtne ettevõtmine ja majanduslikult tulus. “Pigem on põhjus selles, et selle järgi on vajadus,” selgitas ta.