Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/04/12086488t1h9237.jpg)
Kuressaare haigla staažikamaid töötajaid, sünnitusosakonna lastetoa õde Laine Veskis on 46 aasta jooksul hoolitsenud tuhandete tillukeste ilmakodanike eest.
“Tegelikult tahtsin hoopis poemüüjaks saada,” tunnistab Laine. 8-klassiline põhikool läbi, kavatses ta ju mandrile kaubandust õppima minna, aga ujeda tüdrukuna kahtles ja kõhkles… Ning magaski õige aja dokumentide viimiseks maha.
Ema soovitusel küsis ta tööd tollasest Kingissepa haiglast ja võetigi 1970. aasta aprillis kõigest 16-aastasena ametisse – sünnitusosakonda sanitariks.
Kui sügisel kaheaastased meditsiiniõdede kursused algasid, pani Laine – taas ema utsitamisel – end kirja. Mis sest, et õeamet teda toona ei vaimustanud, tüdruk unistas endiselt müüjatööst. “Sõbranna kutsus ka, et lähme,” ütleb Laine. “Lõpetasin kursused, aga õeks sain mina, sõbranna läks müüjaks õppima.”
Lubas mitte jääda,
aga jäi
Kursused olid alles poole peal, kui Lainest sai lastetoa õde. “Lubasin endale, et sellele tööle ma küll ei jää, aga – siin ma olen!”
Kuigi haigla sünnitusosakond pole verinoore tüdruku jaoks ehk kõige sobivam töökoht, kohanes Laine kiiresti.
“Mingit šokki või ehmatust ma küll ei mäleta,” kinnitab ta. Vaatamata sellele, et vahel tuli ette ka kurbi hetki – kui lapsed sündisid surnuna või enneaegsed lapsed pärast sündi surid. “Tol ajal ei olnud ju selliseid võimalusi nagu tänapäeval, kus pisikesed kiiresti Tallinna saadetakse ja seal üles turgutatakse,” nendib Laine.
Seitsmekümnendatel oli sünnitusi palju rohkem kui praegu – aastas üle kuuesaja. “Tuli ette päevi, kus oli isegi viis sünnitust,” mäletab Laine. “Tänapäeval on selline asi ime.”
Lisaks saarlastele tõid Kingissepa haiglas oma maimukesed ilmale Vene sõjaväelaste prouad.
“Need olid temperamentsed naised,” meenutab Laine. “Kisa kostis kaugele, igasuguseid sõnu lendas neil suust. Mõni hüüdis sünnitades emakest appi, teised kirusid mehi.”
Naisi hoiti pärast sünnitust haiglas 7–8 päeva, keisrilõikega sünnitanuid 10–11 päeva. Beebid viidi emade juurde ainult söögikordadeks – söögiaegade vaheks oli rangelt määratud kolm tundi –, ülejäänud ajal pidid nad olema lastetoas.
Titasid, kelle eest hoolitseda, lamas lastetoas korraga sageli üle kahekümne. “Kui kõik korraga kisa tegid, oli ikka paras kontsert!” kinnitab Laine, tunnistades, et süda läks nutukoorist sageli haledaks. Midagi polnud teha – kord oli vali.
“Hakkasin pisikesi enne söötmisele viimist mähkima. Mähkisin lapsed, nagu pidi, kookoniks, ja kui ma siis viimastega valmis sain, olid esimesed ennast juba nii ära karjunud, et magasid väsimusest.”
Ema rinnale jõudnud, ei jaksanud kisamisest väsinud tited enam eriti süüa ning neile anti piima luti kaudu lisaks. Emasid toona lastetuppa ei lastud. Tõsi, vahel sai sellest karmist reeglist mööda hiilitud, tunnistab Laine, värsked isad kohtusid oma naise ja lapsega aga alles siis, kui need haiglast lõpuks välja kirjutati.
Kas siis, kui tittesid oli sünnitusosakonnas palju ja kõik ühtmoodi tihkeks kookoniks pakiti, juhtus ka seda, et beebid vahetusse läksid? “Paar korda tuli ette küll,” tõdeb Laine. “Õnneks saime siiski kohe jaole.”
Vale beebiga
haiglast koju
Laine teab üht juhust, kus üks pere oli vale beebiga jõudnud juba koju minna, kui ämmaemand lapsele järele sõitis. Aga hästi lõppes seegi lugu.
Lainel on hea meel, et juba palju aastaid kehtivad hoopis teised põhimõtted – mehed on sünnitusel oma naistele toeks ja pisikesed saavad olla ema juures.
Praegu hoolitsevad lastetoa õed maimukeste eest, kes on keisrilõikega ilmale tulnud või ravi vajavad. Või kui emal on tarvis puhata. Lastetoa õed abistavad emasid ja nõustavad imetamisel.
Tuhandete ilmaimede eest vastutanud Laine Veskis on ise vanavanaema. Omaaegset otsust haiglasse tööle asuda ta ei kahetse.
“Ilus ja rõõmus aeg on olnud,” tõdeb Laine. Muide, unistusest müüjaks saada ta siiski ei loobunud – seda ametit on ta pidanud Kuressaare ühes rõivapoes sõbrannal abiks olles.