Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2017/11/02/12101076t1h45e1.jpg)
Rahandusministeerium lükkas tagasi Andres Vinna ettepaneku võtta Sõrve poolsaare Kaimri, Hindu ja Vintri küla mitteametliku nimena kasutusele Sigademaa.
Sõrves asuva Hindu külaga seotud Andres Vinn esitas riiklikule kohanimeregistrile taotluse kanda Kaimri, Hindu ja Vintri küla mitteametliku kohanimena registrisse Sigademaa, mis tema väitel võeti kasutusele sovhoosiajal, 1970-ndatel, kui üpriski inimtühjas piirkonnas olid põhiasukateks metssead.
Rahandusministeeriumi juures tegutseva kohanimenõukogu sekretär Kadri Teller-Sepp ütles, et kõik inimesed võivad kohanimede asjus avaldusi esitada, kuid registrisse kandmiseks peavad nime olemasolu kinnitama ka teised allikad.
“Muidu nende külade inimesed loevad hiljem kusagilt veebist, et nad elavad Sigademaal, ehkki võib-olla nad kuulevad sellest nimest esimest korda,” selgitas Kadri Teller-Sepp. Ta lisas, et mitteametlik kohanimi ei oma juriidilist tähendust, kuid seda võib kasutada kõigil juhtudel, kui seadus ei nõua ametliku kohanime kasutamist.
Nimi pole levinud
Kadri Teller-Sepa sõnul põhjendas Sigademaa ettepaneku esitaja oma taotlust asjaoluga, et soovib teha Vikipeediasse Sigademaa kohta kande, mis eeldab aga paiga registris olemist.
Kohanimenõukogu sekretäri sõnul ei andnud kohanimede andmebaasile ega Salme vallale tehtud järelepäring kinnitust, et Sigademaa nimi oleks sealmail kunagi levinud. “Sellist nime ei tea mitte keegi, ei tea jahimehed ega kohalikud inimesed,” kinnitas Salme vallavalitsuse ehitus- ja maanõunik Jüri Kluge. “Minu meelest on see nimi kentsakas ega kõla hästi,” lisas Salme vallavalitsuse maakorraldaja Rita Mägi.
Vintri külavanem Viljar Lõbus rääkis, et pole korrektne ühe elujõulise küla, nagu Vintri seda on, selja taga talle mingit nime välja nuputada. Sigademaa ettepaneku teinud Hindu küla mees Andres Vinn võinuks nime andmisel piirduda siiski vaid oma külaga ja tagaselja teistele ajalooliste nimedega küladele mitte uusi nimesid välja mõelda.
Lõbusa sõnul ei võtnud Vinn kordagi Vintri elanikega ühendust ega valgustanud neid oma kavatsusest. “Just möödunud reedel saime külarahvaga kokku ja sel teemal pole mingit juttu olnud,” lausus Lõbus. “Keda ta selle ettepanekuga siis esindab, iseennast või?”
Viljar Lõbus märkis, et metssigadega on Sõrves varem probleeme olnud, aga nüüdseks on seakatk nende arvukust oluliselt vähendanud ja enam nad näole ei anna.
35 inimest ja 160 metssiga
Kadri Teller-Sepp ütles, et kohanimenõukogu ei võtnud Andres Vinna taotlust arutusele. “Leiame, et praegu ei ole põhjust seda ka mitteametliku kohanimena registrisse kanda, sest me ei ole rohkem andmeid leidnud, kui tema väide.”
Saarte Häälele andis Andres Vinn mõista, et ta ei pruugi piirduda ainult nimevahetusega, vaid praegu napi asustusega külad Sõrve maakitsuse idarannikul – Kaimri, Hindu, Vintri – tuleks liita. “Saaks kokku küla, kus elanikke 35 inimest ja 160 metssiga. Kui ajaloolise Sigademaaga liita veel Ula ja Lõu, oleks elanikke 44 inimest ja 260 metssiga,” kirjutas Vinn. “Võiks olla vabalt vähemalt 44 inimesega küla ja miks mitte just selle senise rööpnimetuse Sigademaa all.”
**
6. nov 2017 kell 10.22 täpsustatud nime käänamine.