Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
Tartu naistearstidest õppejõudude Made Laanpere ja Kai Pardi hinnangul on saarlaste algatused seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks kiiduväärt.
Kuressaare haiglas toimus koolitus, kus õpetati, kuidas seksuaalvägivalla ohvreid tõhusamalt aidata ja selleks paremini koostööd teha.
Nn multimeeskonna koolitusele olid kutsutud meedikud haigla erakorralise meditsiini osakonnast, sünnitus- ja günekoloogiaosakonnast, kiirabi – ka Orissaare kiirabi – töötajad, koolide psühholoogid ja politseinikud.
Lektorid, naistearstid ja Tartu ülikooli kliinikumi õppejõud Made Laanpere ja Kai Part on kahe aasta jooksul nõustanud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi koordineeritavaid seksuaalvägivalla kriisiabi keskusi Eestis. “Niisuguseid keskusi on Eestis praegu neli,” lausus Laanpere. “Kuressaares sellist keskust ei ole, aga Saaremaa erisuse tõttu peaks ka siin saama sarnast abi, nagu saab mandril.”
Haigla tundis huvi
Lektorid tunnistasid oma heameelt, et Kuressaare haigla ise näitas initsiatiivi, et siin vastav koolitus tehtaks.
“Koolituspäeva edenedes selgus, et Kuressaare haigla on ise teinud selliseid algatusi seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud abi osutamisel, mida me kusagil mujal pole kohanud,” ütles Laanpere. “Seega on Saaremaal abipakkujad ise aru saanud, et see on vajalik. See on muljet avaldav.”
“Meie ehk saame siinseid tublisid inimesi aidata, et pakutav abi oleks standardiseeritud,” rääkis Kai Part. “On ju välja töötatud abistamise skeemid, tööjaotus, küsimustikud, mille järgi saab arst tema poole pöördunud inimest küsitleda, et kindlaks teha, mis täpselt juhtus ja kuidas teda aidata saab. Tähtis on, et inimese jaoks oleks esimene pöördumine positiivne, tal tekiks arusaam ja usk, et asjad lähevad tema jaoks paremaks.”
Lektorite hinnangul oli saarlastest kuulajaskond aktiivne küsima ja kaasa rääkima.
“Just Saaremaal tuli arutusele küsimus, mille osalejad ise välja tõid – et siin meretaguses üsna suletud kogukonnas pelgavad inimesed oma privaatsuse ja konfidentsiaalsuse pärast,” ütles Part. “Igal professionaalil – olgu see meedik või politseinik – on väga tähtis kinni pidada konfidentsiaalsusnõudest ja käituda eetiliselt.”
“Samas ei saa konfidentsiaalsusnõudest alati kinni pidada – näiteks siis, kui meil on mure inimese elu ja tervise pärast või kui hädas või ohus on laps,” lisas Laanpere.
Vajalik koolitus
Kuressaare haigla vastutava ämmaemanda Mari-Liis Ausi hinnangul on selline koolitus väga vajalik. “Vajalik on ta seetõttu, et see on ühiskonnas tundlik teema,” tõdes Aus.
“Seksuaalvägivalda pannakse toime igal pool Eestis, ka Saaremaal. Kui me räägime erinevatest vägivalla vormidest, siis me ka märkame vägivalda enda ümber ja sellisel juhul saame ohvrile pakkuda parimat võimalikku abi.”
Aus tõdes, et Made Laanpere ja Kai Part on kogu Eestis teinud ära väga suure töö, et seksuaalvägivalda märgataks ja sellest teada antaks. “Seetõttu oli neid väga huvitav kuulata,” rääkis ta. “Nende teadmised sel alal on väga laialdased.”
Inimestel, kes on kogenud seksuaalvägivalda, soovitavad Kai Part ja Made Laanpere lugeda ohvriabi netilehekülge www.palunabi.ee/seksuaalvagivald. “Sealt saab soovitused, kuidas toimida ja kuhu pöörduda,” ütles Kai Part.