Saaremaa pääses napilt erakorralisest olukorrast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teehooldajad kaalusid nädala alguse tuisu ajal erakorralise seisukorra kehtestamist, kuid viimase piiri peal töötades saadi siiski loodusele vastu.
Pühapäeva õhtul alanud ja esmaspäevalgi veel kõvasti möllanud tuisu tõttu oli teemeestel ohtralt tegemist.
“Väga raskelt möödusid,” vastas riigiteede eest hoolitseva Eesti Teede teemeister Jüri Lember eile Saarte Hääle küsimusele, kuidas viimased päevad möödunud on. Tema sõnul olid väljas nii kõik inimesed kui ka masinad ning töö käis viimase piiri peal.
Teadmine, et selline ilm on tulemas, olukorda kergemaks ei teinud. “Olukord oli meil kriitiline,” kinnitas teemeister. Ta rääkis, et pidevalt suheldi maanteeametiga ning kaaluti ka erakorralise olukorra kehtestamist. “Ent saime ikkagi ilma hakkama,” nentis Lember, lisades, et peamised teed suudeti lahti hoida. Olukorrale keeras vindi peale ka see, et kohati vedas tehnika veidi alt.
Nokk kinni, saba lahti
Olgugi et tuisul oli eile lõpp, jätkasid kõik teehooldusmasinad tööd. Korralikult on vaja puhtaks teha ka kõik vähemtähtsad teed. Lember rääkis, et raskel ajal tuli kõnesid mitmest kandist, et miks on teed kehvas olukorras. Ta tõdes paratamatust, et kui kuskil läheb paremaks, siis teeb tuisk teises kohas jällegi oma töö.
Vallateede lahtilükkamisega oli samuti tükk tegu, kinnitas valla majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk.
“Suuremad teed suudeti laias laastus lahti hoida, kuid tuisuvaalud olid need, kuhu inimesed aeg-ajalt kinni jäid. Lisaks ei jõutud mõistlikul ajal kõigile väiksematele teedele ja erateedele, mis viivad üksikute taludeni,” rääkis ta, viidates, et keegi pidi kuskil paratamatult kannatama.
“Õnneks on maapiirkondade inimesed ka üsna mõistvad ja saavad aru, et iga tee otsas päev läbi sahk olla ei saa. Kindlasti ei jõudnud kõik mured ka minuni, vaid need lahendas kas teenuskeskuse juhataja või helistati otse traktoristile,” lisas Tuisk.
Mikk Tuisk rääkis, et oli ka selliseid olukordi, kus kodanik helistas, kaevates, et sahka pole näha olnud. Samas on sahkadel peal GPS-seadmed, millelt oli näha, et tegelikult on see kant läbi sõidetud.
“Igal juhul näitas talv oma võimu ja meie koostööpartnerid olid kõik täisjõududega väljas. Oleme linna piirkonnas kaasanud kõik meile teadaolevad ettevõtted, kes on huvitatud lumega tegelemisest,” ütles Tuisk, viidates, et kõikvõimalikud jõud on kaasatud.
Omalt poolt palus ta edasi anda vabandused nende inimeste ees, kes kuskile kinni jäid või kodust liikuma ei saanud, ning kiita neid inimesi, kes säärase ekstreemse ilmaga välja ei kippunudki.
Saarte HäälKuressaare Linnamajanduse juht Marek Koppel (pildil) ütles, et ka nende töös oli murekohti. “Kuna sadas pikalt ja masinad olid kõik väljas, siis paremini ei oleks saanud,” sõnas Koppel. Vahetustega olid kaks autot kogu tuisu aja linna peamistel tänavatel väljas ning püüdsid teed sõidetavatena hoida.
Väravaaugus ei nikerda
Koppeli sõnul on keeruline tänavatel parkivate autodega. Samas möönis ta, et ega neid kuskile mujale parkida ka pole ning seega tuleb lihtsalt hakkama saada.
Mis puutub osa linnaelanike pahameelde, et lumesahk nende väravaaugu kinni ajas, selgitas Mikk Tuisk, et säärase ilmaga on see paratamatus. “Hoolduse põhirõhk on sellel, et teed oleksid autodele ja jalakäijatele läbitavad ning iga väravaaugu juures nikerdada ei olnud lihtsalt ajaliselt võimalik,” rääkis Tuisk ja lisas, et väiksema lumesaju ajal saab väravaesistega rohkem arvestada.
Lähiöödel on plaanis jätkata lume linnast väljaveoga. Mikk Tuisk ütles, et see tegevus tekitab paratamatult müra ja võib häirida inimeste und. Paraku on selline öine toimetamine vajalik, sest päevase liiklustiheduse juures pole see võimalik.