Hiigeltuulepargile näidati punast tuld
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei viide võimalikule kahtlase päritoluga investeeringule veenis poliitikuid Saaremaa lääneranniku lähistele kavandatavale Saare Wind Energy hiigeltuulepargile punast tuld näitama, teatas rahvusringhääling.
Saare Wind Energy saja tuulikuga park pidi enda alla võtma üle saja ruutkilomeetri mereala ja tootma aastas 2,8 teravatt-tundi elektrienergiat. Võrdluseks, möödunud aastal toodeti Eestis kokku 10,6 teravatt-tundi elektrienergiat ning seoses Narva elektrijaamade sulgemisega nähakse tulevikus meie kogutootmise vähenemist.
2017. aasta alguses valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu, kuid siis laekus kaitsepolitseilt projektile esmane ohuhinnang. Nüüd, kaks aastat hiljem on valmis kirjutatud uus eelnõu. Seekord hoonestusloa menetluse algatamata jätmiseks. Eelnõus viidatakse sellele, et ettevõte võib olla avatud Eesti suhtes vaenulikele investoritele.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on julgeolekuprobleem selle juhtumi ümber olnud kogu aeg. “Arvestades selle projekti kogumahtu, me kõneleme siin ligi 1,7 miljardist eurost investeeringuga, ja selle osakaalu, mis tekib Eesti energiaportfellile, siis kindlasti oleks pehmelt öeldes vastutustundetu, kui valitsus ei hinda ka julgeolekukaalutlusi,” ütles ta.
Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp ohuhinnangu sisust lähemalt ei rääkinud, kuid tema üldisem sõnum oli sama, mis Reinsalul. “Üldisemalt öeldes Eesti puhul ei ole saladus, et meie kõige lähem mõjutada soovija on kindlasti Venemaa. Ja paraku see nii on, et kui me räägime rahast, mis võib tulla Venemaalt, siis tekivad tihti küsimused, kes selle raha taga on ja mis selle rahastuse motiiv on. Et kas võib olla ka muid eesmärke,” lausus ta.
Saare Wind Energy OÜ osanikud
Kuido Kartau
ja
Veiko Väli
ütlesid, et nemad ei tea Vene rahast midagi. “Siiamaani, selle etapini me oleme suutnud oma kulutused ise kanda. Kes teab, juhtub ime ja hakkab järgmine etapp, siis suudame me ka selle rahastuse leida siit Eestist. Sealt edasi, jah, peame kaasama rahastust. Siin me oleme vaadanud – täpsemalt nimesid nimetamata, kuna kokkuleppeid pole sõlmitud – Euroopa poole. Täpsemalt Saksamaa ja Suurbritannia poole. Kas nemad on vaenulikud, ma ei oska öelda,” rääkis Väli.