Mäss tõi täismaja (GALERII)

Eile Kuressaare Linnateatris toimunud ajalookonverentsil “Mässu kaudu vabasse riiki” osalejad said väga huvitava ülevaate 1919. aasta veebruaris Saaremaal puhkenud mässust ja selle kohast Eesti ajaloos.

Ajaloodoktor Kersti Lust avas väga ilmekalt mässu eelloo ja kirjeldas värvikalt selle sotsiaalmajanduslikke põhjusi – maapuudust, mis Saaremaal kui Eesti kõige suurema maaelanikkonnaga maakonnas oli iseäranis terav, ning toidupuudust, mida suurendasid nii Saksa okupatsioonivõimu kui selle järel ametisse astunud Eesti Vabariigi ajutise valitsuse sunniviisilised toiduainete äravõtmised.

Muhu muuseumi teadur Eda Maripuu keskendus oma ülevaates muhulastele Saaremaa mässus ja vaatles ka mõisnik Alexander Buxhoevedeni vähem või rohkem otsest rolli plahvatusohtliku olukorra tekkimisel.

Päris isiklik side saja aasta taguste sündmustega on Rein Saksakulmul, kes rääkis konverentsil oma vaarisa, vanaisa ja vanaonu tegutsemisest mässu ajal. Mässutule süütas niigi käreda meelega meestes asjaolu, et alles äsja Esimesest ilmasõjast naasnutena terendas neil ees uus sõjakäik. Taluperemehest isa omakorda ei tahtnud talu pärijatest ilma jätta.

Ajaloodoktor Ago Pajur asetas Saaremaa mässu laiemasse konteksti ja andis ülevaate tolleaegse Eesti sõjalisest, poliitilisest ja majanduslikust olukorrast, Eimar Tärk vaatles mässu peegeldamist ajakirjanduses aastatel 1919–1940 ja ajaloodoktor Mari-Leen Tammela rääkis Eesti Vabariigi prokuröri Jaan Teemanti tegevusest mässu uurimisel.

Kirjanik Ülo Tuulik jagas lõpetuseks kuulajatega oma isiklikke kokkupuutepunkte 1919. aasta veebruaris Saaremaad vapustanud sündmustega, mida tema erinevalt teistest esinejatest nimetas järjekindlalt ülestõusuks. Need olid seotud Juhan Smuuli, Jaan Klaari ja mässu kunstilise kujutamise kavatsustega, millel polnud aga määratud täituma.

“Ülestõusu mahasurumisega, selle kiirustamise ja erilise julmusega seoses meenub mulle Nietzsche ütlus, et see, kes puutub kokku koletisega, peab koletise alistamise käigus meeles pidama, et ta ei muutuks ise koletiseks,” võttis kirjanik oma jutu kokku.

Päris viimase punkti pani ettekannetele aga publiku hulgas istunud lavastaja Raivo Trass, kes andis teada, et on viimase pooleteise kuu jooksul suhelnud Aafrikas töötavate noorte eestlastega ja suunanud nad Saarte Hääles ilmunud Saaremaa mässu teemalise järjeloo juurde. Tuli välja, et noored on neid lugusid aafriklastele ümber jutustanud ja viimased leidsid, et saja aasta tagused probleemid kaugel Põhjamaal on otsekui nende tänasest päevast maha kirjutatud.

Konverentsi käis kuulamas enam kui poolteistsada inimest. Pärast ettekannete lõppu avati teatri sinises saalis Saaremaa mässu teemaline näitus, mille on Eesti kunstiakadeemia tudengite abil kokku pannud Saaremaa muuseum.

Ürituse korraldas Saaremaa muuseum koostöös Saarte Hääle, raadio Kadi ja Kuressaare Linnateatriga.