Perekodu pakub hoiuteenust mudilastele

Monika Metsmaa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JANNE TAMME hinnangul sobib lapsehoid eriti hästi just kodust tulevate sõimeealiste laste esimeseks kollektiivikogemuseks, kuna kohanemine on lihtsam.
TAMBET ALLIK
JANNE TAMME hinnangul sobib lapsehoid eriti hästi just kodust tulevate sõimeealiste laste esimeseks kollektiivikogemuseks, kuna kohanemine on lihtsam. TAMBET ALLIK Foto: Saarte Hääl
Kuressaare Perekodu pakub praegu lapsehoiuteenust seitsmele lapsele, kellele vanemad ei saanud kohta linna lasteaedades.

“Tegelikult pakume hoiuteenust kaheteistkümnele lapsele, aga seitse neist on need, kes lasteaiakohta ei saanud ja kellele lapsehoid on lasteaia alternatiiviks,” ütles Perekodu juhataja Janne Tamm.

Saaremaa vallavalitsuse alusharidusnõuniku Maie Rauna andmeil on Perekodu lapsehoiuteenusel need poolteise- kuni viieaastased mudilased, kelle vanemad on valinud lapsehoiuteenuse või on siis kohalik omavalitsus pakkunud vanematele lapsehoiuteenuse kasutamise võimalust. “Haridusseadusele lisaks ütleb koolieelse lasteasutuse seadus, et pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega,” ütles Raun.

Vastates küsimusele, kui palju pakutakse lastele lapsehoius arendavaid tegevusi, viitas Raun Eesti Vabariigi haridusseadusele, mille järgi omandatakse alusharidus põhiliselt kodus.

“Koolieelsetele lasteasutustele ehk lasteaedadele on pandud perekondliku kasvatuse toetav ja täiendav roll,” selgitas Raun. “Lasteaiad töötavad riikliku õppekava ja planeeritud tegevuskava järgi, mis ei tähenda seda, et lapsehoius ei pakuta lapsele arendavaid ja mängulisi tegevusi.”

Kuressaare Perekodu juhataja Janne Tamm kinnitas, et Perekodu pakutav teenus ei piirdu üksnes laste hoidmisega. “Erinevus lasteaiast on see, et meil ei ole kohustust täita alushariduse õppekava. See ei tähenda aga, et me ei pea tagama lastele eakohaseid arendavaid tegevusi – seda kõike me ju teeme,” lausus Tamm.

Ka lapsehoius toimub hommikuring, lastega tehakse käelisi tegevusi – meisterdatakse ja joonistatakse – ning jagatakse neile eakohaseid teadmisi eesti keelest ja matemaatikast.

Tamme sõnul on Perekodu lapsehoiu eelis väiksem ja kodusem rühm, kus lapsega tegelemine on individuaalsem kui lasteaias.

“Kuna lapsi on meil vähem, saame arvestada iga lapsega tema iseloomust ja eripäradest lähtuvalt,” ütles Tamm.

Ka erivajadusega laste hoiuteenust pakkuva Perekodu hoiurühma kõik 12 kohta on praegu täidetud. “Huvi lapsehoiuteenuse vastu jagub,” tõdes Tamm. “Mõned lapsed oleme sügiseks juba järjekorda võtnud, sest üks meie praegustest lastest läheb sügisel kooli ja osa ehk liigub edasi lasteaeda.”

Seitsme Perekodus lapsehoiuteenust saava lapse kohta on kulu kavandatud aastas 16 800 eurot.

See, kui palju peavad pered teenuse eest maksma, on Rauna sõnul fikseeritud lepingus, mille sõlmivad Perekodu ja lapsevanem. “See sõltub teenuse ajalisest mahust,” lisas Raun. 

Lasteaiakohtade taotlemine algab 1. aprillil, mille kohta tuleb täpsem info märtsikuus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles