VTA: Loonalaiu veised söövad kadakaid ja joovad merevett

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
NELJANDAT AASTAT LAIUL: Foto on tehtud 2014. aasta oktoobrikuus, kui Saaremaa Ökoküla veised Loonalaiult Saaremaale tagasi toodi. Uuesti viidi nad laiule 2015. aasta kevadel ja unustati seejärel sinna. 
Erakogu
NELJANDAT AASTAT LAIUL: Foto on tehtud 2014. aasta oktoobrikuus, kui Saaremaa Ökoküla veised Loonalaiult Saaremaale tagasi toodi. Uuesti viidi nad laiule 2015. aasta kevadel ja unustati seejärel sinna. Erakogu Foto: Saarte Hääl
MTÜ Loomapäästegrupp esitas veterinaar- ja toiduametile kaebuse Loonalaiul elavate ja AS-ile Saaremaa Ökoküla kuuluvate veiste pidamistingimuste kohta, ent VTA seal probleemi ei näe.

“Kalameeste sõnul ei ole loomadel Loonalaiul juba sügisel midagi süüa olnud – isegi puud on laiult otsas,” ütles VTA-le avalduse esitanud Loomapäästegrupi Muhu ja Saaremaa vabatahtlike juht Riina Pernau Saarte Häälele. “Mida need loomad seal praegu lumega söövad?”

Pernau sõnul puudub veiste üle kontroll. “Neid ei käida loomade heaoluseadust järgides vaatamas, nad ei saa vajadusel abi ega ravi,” kirjeldas Pernau. “Kuna karjas on pullid, suureneb kari nii kaua, kuni sööta jagub, siis hakkavad nõrgemad surema. Kas laipu käiakse matmas?”

Pernau tõdes, et selline olukord on kestnud juba aastaid ning praegu ei tea enam keegi, kui palju veiseid laiul on.

Metsikud veised

“Järelikult on korrast ära ka PRIA registrid ja VTA nõue teavitada PRIA-t loomade asukoha muutusest,” lausus Pernau. “Kui veised on nii metsikud, nagu väidetakse, siis ei ole teatatud sündidest ega surmadest, veel vähem on nummerdatud vasikaid.”

Pernau leiab, et laiu ülekarjatamise ja aastaringse karjatamise pärast poollooduslikul kooslusel peaks sekkuma keskkonnaamet. “Teadupärast on selline tegevus keskkonnanõuete rikkumine,” märkis Pernau, viidates ka põllumajandusloomade heaolunõude mittetäitmisele.

“Kõiki neid seadusi ja nõudeid rikutakse kõigi ametite teadmisel,” ütles Pernau. Ta lisas, et ei näe ühtki tõsiselt võetavat põhjendust ega vabandust, miks need loomad Loonalaiul on ning miks ei ole neid siiani ära toodud.

“Kui selline tegevus või tegevusetus ei ole Eesti riigis loomapiinamine, siis mis seda üldse on?” küsis Pernau.

Loomapäästegrupi juhatuse liikme Heiki Valneri sõnul on Loonalaiu veiste olukord muret tekitav. “Me ei räägi ju praegu ühest juhtumist ja et ainult üks kord läks see asi käest ära,” lausus ta. Valneri sõnul on ta Loonalaiu veiste teemal suhelnud ka Saaremaal elavate inimestega. “Olen paar aastat Saaremaal suvitanud ja kohalikud inimesed tulid mulle neist veistest rääkima,” tähendas Valner. “Nad rääkisid, et on esitanud kümneid fotosid, kirjutanud ametnikele pikki kirju, aga sellest pole kasu olnud midagi.”

Heiki Valner leidis, et ilmselt ei saa loomi aidata ka vabatahtlik loomapääste. “Saame ainult teavitada ja omanikuga rääkida,” tõdes ta. Tema hinnangul näitab see väga selgesti kitsaskohta, et VTA spetsialistide “käed on lühikesed või ei võta nad oma tööd väga tõsiselt. Või on kohapeal tekkinud omamehe- või sõbrasidemed ja silm pigistatakse kinni.”

VTA ei näe probleemi

“Pühendunud loomasõbrana ja tundes väga sügavat muret nende veiste heaolu pärast, tundub mulle, et loomapäästjana saan teha ainult seda, et lähen õhtupimeduses laiule ja lasen selle karja automaadist maha,” ütles Valner. “See on ilmselt kõige loomasõbralikum tegu, sest muul viisil nende piinasid lõpetada ei saa.”

“Loonalaiul olevad veised on välimuse järgi tuvastatavalt Šoti mägiveised, kelle omapäraks on hea kohastumus, nad on väiksekasvulised ning vähenõudlikud,” ütles veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Elen Kurvits laiul elavate loomade elamistingimusi ja Loomapäästegrupi kaebust kommenteerides. “Kuna laiul arvestatavat lumikatet polnud, siis leidus kuivanud heina piisavalt. Tänaseks on kõikjal maa juba kuigivõrd roheline.”

Elen Kurvits sai oma väites tugineda siiski oktoobrikuistele andmetele, sest siis külastas Loonalaidu veterinaar- ja toiduameti järelevalveametnik.

“Meil pole alust arvata, et loomade heaolu on selle ajaga muutunud. Loomade eest vastutab loomapidaja,” sõnas Kurvits, kelle kinnitusel on loomadel ka vett, sest merevesi pole külmunud. “Suurt osa laidu katab kadakamets, mis sobib varjumiseks ning kadakakasvud ka söögiks,” lisas ta.

Ökoküla tegevjuht

Andreas Väli

lubas enne süüdistustele kommentaari andmist konsulteerida firma omaniku Hando Sutteriga. Eile õhtuks ta selgitusi ei jaganud.

Märksõnad

Tagasi üles