:format(webp)/nginx/o/2019/05/09/12150624t1h7f30.jpg)
Haigekassa andmeil on kõige tublimad hambaarsti külastama Saaremaa lapsed. Paraku on Eesti laste hammaste tervis Euroopa keskmisega võrreldes viletsam, tõdeb haigekassa avalike suhete ja terviseedenduse peaspetsialist Taisi Kõiv.
Miks Eesti lapsed hambaarstile ei jõua?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti haigekassa tellitud uuring näitab, et kuigi ennetus ja tasuta hambaravi on olukorda tasapisi parandamas, on Eesti laste hammaste tervis Euroopa keskmisega võrreldes ikka veel nigelam.
Haigekassa panustab üha enam suutervise olulisusele, toetades nii täiskasvanute kui ka laste hambaravi. Oluline koht on ka teavitustööl, et tõsta suutervise alast teadlikkust ja suunata tervisekäitumist. Eestis tasub laste hambaravi eest riik.
Tänavu esimese kolme kuuga on hambaarsti külastanud 63 818 last, mullu samal ajal oli neid 63 274. Kõige tublimad hambaarsti külastajad Eestis on Saaremaa lapsed, kellest jõudis hambatohtri juurde 37,7%. Järgnevad Jõgeva (31,9%) ja Hiiumaa lapsed (30,3%). Oluliselt vähem on hambaarsti juurde jõudnud Ida-Viru (24,3%) ja Lääne-Virumaa lapsed (24,3%). Üle 177 000 lapse ei ole aga sellel aastal veel kordagi hambaarsti juures käinud. Selleks, et ka need lapsed jõuaksid hambaarsti juurde, on vaja eelkõige vanema tahet ja eeskuju.
Meie eksperiment kinnitas, et kontrolliks võib saada aja isegi samal päeval. Samas oli ka kohti, kus tuleb oodata kauem, kuid kiire mure korral on tohtrid valmis aitama abivajajat ka lühikese etteteatamisega.
Mullu läbi viidud 3-, 6- ja 12-aastaste Eesti laste suutervise uuring näitas, et kolmeaastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71% ehk kaarieseravi vajas 29% lastest. 6-aastaste hulgas oli tervete piimahammastega lapsi 28% ning 58 protsendil lastest olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. 12-aastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32%, sh tervete jäävhammastega 39%.
Suutervise seisukohast on olulisel kohal ennetus ehk regulaarne kontroll vähemalt kord aastas. Kõige tähtsam on aga igapäevane suuhügieen.
Esimene visiit hambaarsti juurde tuleks teha siis, kui esimesed hambad on lõikunud või hiljemalt lapse kolmeaastaseks saamisel. Oluline on vältida olukorda, kus esimese hambaarsti visiidi põhjuseks on valu, see võib jätta negatiivse mälestuse, mis ei taha kuidagi meelest minna. Edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel.