Liiva savikoja omanik: Muhus oodatakse sind ja see on hea tunne

HEAD MÄLESTUSED: Risto Ränk sai Liival asuva savikoja sisseseadmisel tunda Muhu valla igakülgset abi. Foto: Irina Mägi

Muhu saarele mujalt tulnud ettevõtjad kiidavad vallavalitsuse osavõtlikkust ja operatiivset abi ettevõtte käivitamisel.

Möödunud aastal kodukohast Maasist oma savikoja Muhusse Liivale kolinud keraamik Risto Ränk kaalus savikoja uue asukohana ka Orissaaret, kuid eelistas Liivat kui äriliselt mõistlikumat kohta. Läbib ju Muhu pealinna oluliselt rohkem praamilt tulnud inimesi kui Ida-Saaremaa keskust ja milline äri ei tahaks siis endale rohkem külastajaid. Kadedust Risto muhulaste suhtes ei tunne, pigem elab naabrite edule kaasa. “Olen muhulaste üle väga õnnelik, elu läheb edasi, kõik areneb ja nad on ise nii positiivsed,” rääkis meistrimees.

Mis aga Risto Rängale eriti muljet avaldab, on Muhu vallavalitsuse vastutulelikkus ja soosiv suhtumine uue ettevõtte asutajasse. Kui Risto vallavanem Raido Liitmäele helistas ja andis teada plaanist rajada Liivale savikoda, oli vallavanem valmis noorele ettevõtjale vaat et koju järele tulema, et Muhu võimalusi tutvustada.

Vallavanem pakkus küüti

Kohapeal võttis vallavanem keraamiku auto peale ja üheskoos vaadati üle kõik valla tühjad hooned, kus oleks võimalik midagi teha. Vallavanem jagas selgitusi, millise ruumi kordategemine kui palju tööd võiks nõuda ja käis lõpetuseks välja oma eelistuse. Vallamajas tutvustati Risto Rängale ka Muhu valla viie aasta investeeringute plaani, et ettevõtjal oleks teadmine ja arusaam, kuidas valla kavatsused võiksid konkreetselt tema ärile kaasa aidata. “Nad jagasid minuga seda elu, mis nad teha tahavad. Oli tunne, et mind oodatakse, ja see on väga hea,” rääkis Risto Ränk. Hetkest, mil noor ettevõtja vallavanemale esimest korda helistas, kulus kõigest kaks nädalat, kuni kõik vajalikud paberid allkirjad alla said.

Risto Ränk on vallale tänulik ka selle eest, et tal lubati savikoja juurde Liival püsti panna puupõletusahi. “See tossab siin 24/7, aga Muhu valla arust on see ahi põnev ja lisab rikkust nende kogukonnale,” sõnas Risto.

Ahju kütmiseks kulub 7 ruumi puid ja tuli põleb ahjus järjest 36 tundi ning põlemisega kaasnev tossutamine keset Liivat oli vallale tõsisem kaalumise koht. Seda enam, et pisut häiris ahjust tulev suits ka naabruses asuvat talu. Vald palus Ristol asjad naabritega ise ilusti selgeks rääkida. Kokkulepe saavutati suuresti seetõttu, et suits ei hõlju õhus kogu suve, vaid ikkagi loetud korrad.

Kui Risto tahtis savikoja õuest minema toimetada sinna vanast järjest vedelema jäänud kellegi ehitusprahi, olid ametnikud taas ülesannete kõrgusel. “Kui küsisin neilt nõu, kuhu saaksin prahi toimetada, oli vallaametnik viie minuti pärast kohal ja näitas koha ette,” tunnustas Risto Ränk. “Ei kulunud mitte kaks tundi ega kaks nädalat, vaid viis minutit ja see on ikkagi muljetavaldav!”

Teistele eeskujuks

Eelmisel suvel kui Risto Liivale ajaloolise õunakeldri varemetele oma savikoda rajas, käisid valla töötajad suve jooksul mitu korda läbi ja küsisid, kas kõik on ikka hästi ja sujub tõrgeteta.

Muhu võiks Risto sõnul oma suhtumiselt olla suureks eeskujuks kõigile teistele omavalitsustele, kuidas ettevõtlikke inimesi vastu võtta. “Muhu vald on aru saanud, et elu viib edasi inimene, mitte vald ise, ja mulle selline suhtumine väga meeldib,” tõdes ta. “Ma pole kordagi seda valikut kahetsenud ega tundnud, et olen vales kohas.”

 RISTO RÄNK: Muhu vald on aru saanud, et elu viib edasi inimene, mitte vald ise, ja mulle selline suhtumine väga meeldib.”

Liival esoteerikapoe avanud ja Muhus Otse Tootjatelt Tarbijale liikumise käima tõmmanud Sirkka Pintmann märkis samuti, et tema on Muhu valda ainult heast küljest näinud. Eelmisel suvel Liival Muhurito juures peatunud talutoidu karavani pakutud roogasid maitses 70 inimest. “Vald oli kohal ja tunnustas kohalikke ettevõtjaid, et nad viitsivad selliseid asju teha, ma olin pisarateni liigutatud,” rääkis Sirkka. 

Kui Sirka lapsele abiõpetajat otsis, sai ta jällegi lahkelt nõu vallavanemalt.   “Mina tulen Kuusalu vallast ja seal sa sellist asja küll ei kohta,” kinnitas Sirkka Pintmann.

Tulundusühingu Muhu Liha juhatuse liige Annely Holm rääkis, et kohaliku väiketapamaja jaoks maatüki leidmisel oli vald aktiivselt abiks. “Muhu vallal on väga tugev arusaam, mis saarele sobib ja mis ei sobi,” lausus Holm, kes on kuulnud ka juhtumitest, kus vald pole arendaja plaanidega kaasa tulnud. “Igat suvalist asja ei toetata, vaid ikkagi selliseid, mis meelitaksid inimesi, ent samas ei häiriks,” tõdes ettevõtja.

Raido Liitmäe: suhtlemisoskus on oluline

Raido Liitmäe Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Usun, et küllap iga Eesti omavalitsus on huvitatud olemasoleva ettevõtluse säilitamisest ja uute ettevõtjate tulekust omavalitsusse. Eriti oluline on see kindlasti väiksemates piirkondades – ettevõtlus on töökohad, see on inimesed piirkonnas, see on esmane eeldus piirkonna arenguks.

Vald ei saa ise konkreetselt ettevõtlust ellu viia, aga ta saab luua sobiva taristu ja hea õhkkonna. Kindlasti on väga oluline suhtlus, suhtlemisoskus, positiivsus, tahtmine otsida lahendusi – ükski ametnik ei tohi unustada, et ta ei ole ainult käskija-keelaja, vaid eelkõige inimeste teenindaja ja nende murede lahendaja. Väikeses vallas on omavaheline suhtlus kindlasti tihedam ja vahetum, aga ikkagi sõltub väga palju ka inimestest – julgen küll väita, et meie inimesed teevad oma tööd südamega ja annavad endale aru, et nende tegevusest ja olekust sõltub paljuski nii Muhu tänane kui ka homne päev – ühesõnaga meie kõigi elu siin Muhus.

Loomulikult on ka neid ettevõtjaid, kelle pakutu ei sobi Muhu keskkonda kas oma olemuselt või juba erinevate looduskaitseliste või muude piirangute tõttu: Muhumaa loodus ja keskkond on habras. Seega oleme saanud  ka negatiivseid hinnanguid ja oleme pidanud oma seisukohti kaitsma kasvõi kohtus, aga kõigile ei saagi meeldida ja eks oma kogukonna heaolu eest peabki eelkõige ise seisma.  Isegi kui mõnikord sooviks mõnes asjas vastu tulla, siis paraku lisaks headusele on ka seadus. Omavalitsuse tööd reguleerivad kümned käsud ja keelud ning regulatsioonid, sisuliselt iga teenust või ehitustööd pead korraldama läbi hangete, mis tahtmatult venitavad protsessi ning lisaks toovad tihtipeale kaasa kurnavaid vaidlusi. Küll tahaks mõnikord valla arengu ja heaolu nimel teha mõnda asja teisiti, aga siin oleme nagu kaupmehed, kes justkui äri õitsengu nimel tahaks alaealistele kärakat ja suitsu müüa, aga seadus ja südametunnistus ei luba!

Peamine on Muhus see, et nii olemasolevad kui ka uued ettevõtted ei ole üksteise vihased konkurendid, vaid täiendavad üksteist, võttes müüki üksteise toodangut või tehes muudmoodi koostööd. Parim näide on siin muidugi Liiva keskuse tormiline areng, kus eriilmelised väikeettevõtted on moodustanud suurepärase koosluse ja Liivalt naljalt enam mööda ei sõida. Ja eks siin on taas valla roll luua vastav tehniline taristu ning kindlasti ei ole vähemtähtis ka heakord ja üldine visuaalne ilme.