TÖÖ: Niidihaldjas Kristiinat võlub Kuressaare arhitektuur

OSKAB ILU HINNATA: Niidihaldjas Kristiina Virveste toodetud poekottidel ilutsevad Kuressaare vanad väärikad hooned. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Sotsiaalvaldkonnas töötanud Kristiina Virveste otsustas mõne aasta eest kannapöörde teha ning hoopis masintikkimisega leiba teenima hakata.

Masintikkimine on Kristiinat köitnud juba kaua. “Kunagi ammu ühel messil nägin imeilusa masintikandiga esemeid ja sestpeale hakkasin unistama, et saaksin ka ise tikkimisega tegeleda,” räägib Kristiina.

Otsus oma unistus teoks teha sündis siiski aastaid hiljem. “Mõtlesin asjad enda jaoks korralikult läbi, tulin töölt ära ja hakkasin tegutsema selles suunas, et ettevõtjaks saada,” ütleb Kristiina.

Virveste viimane tööpäev palgalisena oli 31. august 2016. Seejärel laskis ta end töötuna arvele võtta ja läks töötukassa kaudu kohe ettevõtluskoolitusele. Jaanuaris hakkas Kristiina äriplaani kirjutama.

“Kui maikuus esimest korda oma äriplaani esitasin, sain vastuseks “ei”,” meenutab Kristiina. Oma eesmärgis kindel, ei jätnud naine siiski jonni: “Augustis sain vastuseks juba “jah” ning siis tellisin oma tikkimismasina ära.”

Oma ettevõtte Niidihaldja Elu OÜ (sõna “elu” on firma nime osa seepärast, et sellist perekonnanime kandis Kristiina neiupõlves) lõi Virveste 2017. aasta septembris. “Seega olen ettevõtjana alles noor,” märgib Kristiina.

Vaatamata lühikesele tegutsemisajale sai Niidihaldjast tänavu aprilli lõpus Saarte koostöökogu liige.

“Pisut uhke tunne on ikka, et nüüd hakkab ka minu tooteid ehtima “Saaremaa ehtsa toote” kleebis,” tunnistab Kristiina.

Tagala toetus on tähtis

Kristiina sõnul ei pruugi senisel palgatöötajal ettevõtjaks hakkamine olla sugugi kerge. Praegu tõdeb ta, et tuli töötuna majanduslikult toime tänu töötukindlustushüvitisele ning mõistvale ja toetavale abikaasale.

“Üksi, ilma tagalata või heade sponsoriteta ei tee sa midagi,” leiab Kristiina, kel tänu tagalale õnnestus töötuks olemise ajal tikkimismasina soetamiseks koguni raha säästa. “Ainuüksi töötukassa toetusest poleks masina ostmiseks piisanud,” tõdeb ta, lisades, et säärane masin maksab korraliku pruugitud auto hinna.   

Masintikandi juures võlub Kristiinat, et see võimaldab kõike – kuulub ju masina juurde tark arvuti, kus tikandifail valmis teha ja masinasse saata. Lisaks mustrile ja seal kasutatavate niitide värvitoonidele saab arvutis muu hulgas paika panna pistete liigi ja pikkuse ning seadistada masina selle järgi, millisest materjalist tekstiilile muster niidiga kanda tuleb. 

Kristiina töös tuleb end pidevalt täiendada ja uusi teadmisi omandada. Naise hinnangul on põnev just see, et sageli tuleb tal endal leiutada, mitte ainult raamatutest, ajakirjadest või internetist hangitud tarkustele tugineda.

Kristiina peres ühelt põlvkonnalt teisele kandunud “õmblemisgeen” on tema uues ametis ainult kasuks tulnud. On ju ka õmblemine üks osa tema tööst. 

Muide, käsitööd on Kristiina ka spetsiaalselt õppinud – ametikoolis kodunduse erialal. “Seal said meist laia profiiliga koduperenaised – õppisime ju kõike, lisaks käsitööle kokandust, aiandust ja loomakasvatust,” loetleb ta. 

Praegu õpib Kristiina ametikoolis eriala, mille nimetus kõlab “tekstiilkäsitöö rahvuslikus võtmes”. “Sealt olen hankinud igasugu põnevaid ning vajalikke nõkse ja võtteid,” kinnitab Kristiina. 

Kristiina ateljee asub Tallinna tänava ääres büroohoones, kus tema käsutuses on üks tuba. Oma ettevõtte ja toodangu reklaamimiseks kasutab ta peamiselt Facebooki lehekülge Niidihaldjas. Kuigi Virveste enda hinnangul on nn promotöö jäänud tagasihoidlikuks, rõõmustab teda see, et  tööd ja kliente on Niidihaldjal üha rohkem. Osa neist juba püsikunded.   

Pajalapid ja poekotid

Praegu on Niidihaldjal käsil suurem tootesari, “Saaremaa ehtsa toote” silti kandma hakkavate, Kihnu maalamba villast valmistatud vildist pajalappide tikkimine.  

Neil tumedast vildist heleda niidiga tikitud pajalappidel ilutsevad Kuressaare vanad väärikad hooned: raekoda, vaekoda, pritsumaja, Pallopsoni maja. Kõik mustrid on vildile kantud joontikandis, mille puhul võlub Kristiinat selle lihtsus ja graafilisus. “Hele minimalistlik tikand tumedal taustal tekitab põneva negatiiviefekti,” leiab Kristiina ise.    

Hoonetesarja tarvis joonistas Niidihaldja jaoks mustrid kunstnik Marily Valkijainen. 

Lisaks vildist pajalappidele ilutsevad ajaloolised Kuressaare hooned ka tekstiilist poekottidel, mis samuti on Niidihaldja disain. 

Oma pajalapid, poekotid ja muud tikitud tooted toob niidihaldjas Kristiina Virveste müügile juba õige pea, Kuressaare tänavafestivalil.