/nginx/o/2019/05/17/12175163t1ha6f6.jpg)
“Alguses pane päevakohane pealkiri. Siis jora, jora, jora – paar fakti – ja hurraa! Edasi samas rütmis: jora, jora, jora – paar fakti – ja HURRAA!!!” Nagu Enno Tammeri koostatud raamatust “Meie Juhan” lugeda võib, õpetas saarlasest ajakirjanduskorüfee Juhan Peegel just niimoodi kirjutama (ülikooli ajalehe) juhtkirja. Kas ka praeguste väljaannete juhtkirjade autorid huumorit ja kujundlikku keelekasutust armastanud maestro soovitust järgivad, teavad nemad ise ja otsustavad lugejad.
Küsimusele, mida arvaks Eesti ajakirjandusõppe rajaja, mitu aastakümmet tudengitele väärt nõuandeid jaganud professor Peegel praegusest meediast, oskaksid ilmselt kõige täpsemini vastata need, kel oli au tema õpilaste hulka kuuluda. Maailm on võrreldes selle ajaga, mil Juhan Peegel ise ajakirjanduses töötas ja Tartu ülikoolis tudengeid õpetas, kõvasti muutunud. Ajakirjandus samuti.
Loodame, et hauas ringi maestro Peegel siiski ei pööraks, vaid leiaks: nii mõnigi tema põhimõtetest – ajakirjanik olgu tõeotsija, kes aitab teistelgi tõde üles leida; pole vaja kirjutada rahvamassidest, vaid kirjutama peab inimestest; parem kui jutustada, et toimus üks või teine asi, on sõnade abil maalida pilt – on au sees ka praegu.