“See, milline suhe on arstil oma patsientidega, sõltub üsna palju sellest, kui suur nimistu on arstil, kui palju tal jagub oma patsiendile aega,” leidis Leisi perearstikeskuses tegutsev doktor Varju Maandi, kellega Saarte Hääl eile rahvusvahelise perearstide päeva puhul juttu tegi.
Maal tegutseva perearsti töö on tore
Olen Leisis perearstina tegutsenud mullu jaanuarist – seega peagi poolteist aastat. Siin Leisi kandis on inimesed rahulikud ja sõbralikud – nagu igal pool Saaremaal. Tunnen end siin töötades hästi.
Minul maal tegutseva perearstina on nimistu pisem kui mu kolleegidel linnas. Ka vastuvõtte on mul vähem.
Kas maal on perearstina tööd teha lihtsam või keerulisem kui linnas – eks sellega ole nii ja naa. Maal peab perearst võib-olla rohkem ise ära tegema. Linnas töötades on tal näiteks lihtsam patsienti eriarsti konsultatsioonile saata.
Maal elavatel inimestel võib liikumine olla raskendatud. Ka patsientuur on maal vanem, eakamatel inimestel on rohkem kroonilisi haigusi. Linnas see-eest on rohkem noori, lastega peresid. Hea meel on mul selle üle, et inimesed on üsna terviseteadlikud.
Saaremaal on eriarstide kättesaadavus üldiselt päris hea. Võrreldes Tallinnaga on siinsed järjekorrad palju lühemad. Õnneks on meie perearstidel ka e-konsultatsiooni võimalused – nii saab vajadusel Tallinna või Tartu arstidelt nõu küsida.
Millestki otseselt puudust ma oma töös ei tunne. Perearst on ju iseseisev töötaja – kui on tarvis kohapeale näiteks uuringute tegemiseks võimalusi, saab need luua. Rääkides oskustest – neid on võimalik omandada ja täiendada.
Mina ei kaeba millegi üle, olen oma tööga rahul.