:format(webp)/nginx/o/2019/05/27/12204510t1h1368.jpg)
“Jäätmetega tegelemine on osa meie igapäevaelust ja jäätmete liigiti kogumine on osa elementaarsest kodanikutarkusest,” kirjutab Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel vastulauses 23. mai Saarte Hääles ilmunud arvamusloole “Prügimajandus kui lapitud püksitagumik”.
Kohalik omavalitsus loob lähtudes kehtivatest õigusaktidest elanikele tingimused liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks, teavitab võimalustest ja nõustab. Vastutus jäätmete õigesti kogumise eest oma kodus või ettevõttes jääb aga ikka jäätmetekitajale.
Jäätmete kogumine on elanikele kindlasti läinud keerulisemaks, kui mõnikümmend aastat tagasi, kuid see on seotud vastutustundliku käitumisega meie planeedi suhtes. Parim ja odavaim lahendus jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta on nende kogumine kodus eraldi kastidesse või kottidesse. Nii suudame tagada, et paberitööstus on meie kogutud vanapaberi kasutuselevõtust huvitatud, et puhtalt kogutud biojäätmetest on võimalik toota kasutuskõlblikku komposti, mis ei sisalda plastikutükke ja klaasikilde, ning et plastijäätmetest saab toota vastupidavaid ehitusmaterjale.
Kui korteriühistu biojäätmete konteinerisse pannakse plastikut vm sinna mittekuuluvat, siis vastutab ikka seesama korteriühistu. Kui kortermaja konteinerisse käivad prügi sokutamas võõrad isikud, tasuks konteiner lukku panna või jäätmemaja rajada. Ei saa aga eeldada, et prügiveofirma peaks prügise biokonteineri tühjendama sama teenustasu eest kui korralikult kogutud biojäätmetega konteineri, sest ka jäätmejaamas ei võeta prügiseid biojäätmeid vastu puhaste biojäätmete hinnaga.
Kui elanikus tekitavad segadust kortermaja konteineritel olevad sildid, siis võiks ühistu esimehelt üle küsida, millise jäätmeliigi jaoks mingi konteiner on. Kuressaare enam kui viie korteriga majadel peab olema lisaks segaolmejäätmete konteinerile ka biojäätmete konteiner ja vanapaberikonteiner. Soovi korral saab tellida ka oma pakendikonteineri. Eraldi konteinerite eesmärk on, et kortermaja elanikul oleks mugav võimalus panna oma liigiti kogutud jäätmed ära kodu juures. Kui kortermajal mõnda nimetatud konteineritest ei ole, tuleks pöörduda korteriühistu esimehe poole.
Kui probleemiks on Omniva poolt postkastidesse sokutatav reklaam, siis tuleks Omnivale teatada, et soovite reklaamist loobuda. Omniva paneb teie postkastile vastava kleebise ja aadressita reklaami sinna edaspidi ei tooda.
Saaremaal on ligi 150 avalikku pakendipunkti. Tõenäoliselt mugavusest ja harjumusest on paljud maalt linna sõitjad harjunud pakendijäätmeid oma elukohale lähima pakendipunkti asemel linna sõidutama. Seda ei ole põhjust keelata, kuid inimesed võiks teada, kus asub neile lähim avalik pakendipunkt ja kaaluda, kas ehk selle kasutamine oleks talle mugavam. Kõik Saaremaa valla avalikud pakendikonteinerid on kantud valla veebilehel https://www.saaremaavald.ee/jaatmemajandus olevale kaardile.
Ületäitunud pakendikonteinerite teemal suhtleme pakendiorganisatsioonidega pidevalt, palume meile teadaolevad ületäitunud konteinerid võimalikult kiiresti tühjendada ning kui ületäitumus ühes kohas on pidev, siis tuua ka lisakonteinerid.
Kohaliku omavalitsuse võimalused kontrollida, mida tema territooriumilt kogutud pakendijäätmetega reaalselt edasi tehakse, on pea olematud, kuna avalike pakendikonteineritega kogutavad pakendijäätmed ei kuulu omavalitsuse korraldatava jäätmeveo alla. Omavalitsus kontrollib jäätmete kogumist ja käitlemist oma territooriumil. Enamik Saaremaal kogutud jäätmetest viiakse edasiseks käitluseks aga mandrile, kuna siin puuduvad võimalused jäätmete taaskasutamiseks. Osa meie pakendijäätmetest viiakse jäätmejaama ümberlaadimisele, osa otse mandrile.
Vallavalitsuse ametnikud saavad silma peal hoida, et liigiti kogutud pakendijäätmeid ei pandaks tühjendamise käigus või meie jäätmejaamades kokku muude jäätmeliikidega. Seda, et mandri käitluskohtades pakendijäätmeid nõuetekohaselt käideldakse, kontrollib juba keskkonnainspektsioon.