Laulutähtpäevad juubelipeo eel

ÜHISPILDIL: Esimese ülesaaremaalise laulupeo osavõtjad lossihoovis.

FOTO: Saaremaa muuseum

Juunis möödub 125 aastat esimesest ülesaaremaalisest laulupeost Kuressaares ja 156 aastat kõige esimesest avalikust laulupäevast Sõrves Massinõmmel, mida tähistatakse ka tänavuse laulu- ja tantsupeo Tule Tee üritusel.

22. juunil 1894 kirjutas ajaleht Sakala, et osavõtt esimesest ülesaaremaalisest laulupeost oli elav ja mõnes kihelkonnas pandi koorid kokku ainult selleks, et peole minna.

Jaanikuu 6. päeval (vkj) tulid koorid Kuressaarde ja tegid ühisproovi. Järgmisel hommikul pärast jumalateenistusi kirikutes kogunesid lauljad Bürgermusse aeda Pikal tänaval. Sealt liikus rongkäik pritsumeeste puhkpillihelide saatel läbi lippude ja lilledega ehitatud uulitsate ning jõudis pärast mitut peatust ja keisrivõimu ülistavaid kõnesid lossihoovi.

Lossihoov ja laululava olid ehitud lippude ja pärgadega, lava ees seisis keiser Aleksander I kuju, tagaseinas aga keisri täies elusuuruses pilt. “Ehk küll koorid ühe ainsama proowi oliwad teinud ja igal pool kartus suur oli, et kuidas saawad koorid kokku kõlama, oli see ometi esimene suurem pidu, millest kõik Saaremaa koorid osa wötsivad ja niisuguste pidu pidamine kõigil tundmata, aga asi läks wäga mõnusaste. Laulud kõlasiwad puhtalt ja mõjusalt, küll segakoorid, küll meestekoorid, küll kõik kokku muusika saatel. See näitas jälle, et meie rahwal küll lauluandi on. Niisugust wägewat kõlawat laulu ei olnud enne keegi Saaremaal kuulnud,” kiitis ajaleht. 

Õhtul toimus linnapargi kuurhoones pidusöök, millest võisid osa võtta kõik soovijad ja kus maamarssal Oskar von Ekesparre tänukõne pidas. “Saaremaa pole ammugi enam see pimeduse nurk, milleks teda enne peeti, ka siin tuksub truuduses Eestlase süda oma Keisrile, ka siin püiab rahwas waimu Walgust!” resümeerib leht.

38 aastat varem, 1863, samuti juunikuus, peeti Sõrves Massinõmmel aga Martin Körberi eestvedamisel piirkondlikku laulupäeva. See oli kuus aastat enne Eesti esimest üldlaulupidu.

21. mail (uue kalendri järgi 2. juunil) 1863 sammus 30-liikmeline Anseküla koor oma punarohelisevalge lipu all ja kolme naabervalla koori saatel peoplatsile, mis asetses “ühes talokoplis, vaino peal, ilusa lehtpuude all”. 

Pärast avalaulu “Tere, laulo armastajad!” pidas Körber kõne ja selgitas, et soovib laulmise näol inimestele paremat ajaviidet, “sest tal olla hale meel, et talorahval muud meelejahutust ei ole, kui viinajoomist, laisklemist ja tühja, pealegi roppu naljaheitmist”. 

Lauljate koguarvuks Massinõmmel hinnatakse kuni 80, kuulajaid oli aga viiesaja ringis. Perno Postimehe kirjasaatja nendib peo kokkuvõtteks: “Mino meelest oli keik ütlemata kena.”

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles