Pöördumine Eesti Taaskasutusorganisatsiooni poole

Pakendikonteinerid ajavad üle.

FOTO: Sander Ilvest

30. mail avaldas Saarte Hääl Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (edaspidi ETO) juhatuse liikme Siret Kivilo artikli “Miks, kuidas ja missugust pakendit koguda?”. Oleme nõus, et jäätmete ringlussevõtu parandamiseks tuleb tegeleda ka tekkepõhjustega. Avaldatud artiklis on aga mitmeid väiteid ja tõlgendusi, millega ei saa nõustuda ja millele ka teie tähelepanu juhime,” kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Kuidagi ei saa nõustuda artiklis tehtud üleskutsega panna pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse. Veel enam, sellist üleskutset võib käsitleda valeinformatsiooni jagamisena ETO poolt. Eestis on olmejäätmete liigiti kogumise kohustus sätestatud keskkonnaministri 16.01.2007. a määrusega nr 4. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 punktile 8 vastavalt tuleb liigiti koguda ka pakendijäätmed.

Sama määruse § 4 toob välja erinevad võimalused liigiti kogumise korraldamiseks ning annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse otsustada, millist süsteemi liigiti kogutud jäätmete korraldamiseks kasutada. Sellest lähtuvalt on arusaamatu ETO kriitika Saaremaa vallavalitsuse otsuse osas, mis soodustab pakendite tekkekohal kogumist.

Samuti ei saa nõustuda artiklis toodud tõlgendusega pakendiseaduse § 36 lõike 2 punktis 1 sätestatu kohta, mis kohustab pakendiettevõtjat alates 2009. aasta 1. jaanuarist pakendijäätmeid taaskasutama kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas. 

Artiklis viidatakse, et ettevõtetes tekkivate pakendijäätmete kogumine on justkui olulisem ja otstarbekam sihtarvu täitmisel kui kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmete kogumine. Siinkohal juhime tähelepanu, et see ei ole olnud seadusandja eesmärk. Pakendijäätmete voog on igapäevaselt kodumajapidamistes tekkivatest jäätmetest suurim, mistõttu tuleb teha samme, et need kogutaks kokku viisil, mis võimaldaks suurendada kogutud materjali ringlussevõttu. Tuletame siinkohal meelde, et pakendiseaduse § 20 lõike 4 kohaselt ei või taaskasutusorganisatsioon keelduda kogutud pakendi ega pakendijäätmete vastuvõtmisest.

Meieni jõuab igapäevaselt infot, et inimestel on madal motivatsioon pakendijäätmete eraldi kogumiseks, sest nendest vabanemine eeldab nende viimist avalikku konteinervõrku, mis asub tihti pakendijäätmete tekkekohast kaugel, on raskesti kättesaadav või jääb väljapoole igapäevast liikumisteekonda. Seetõttu oleme seisukohal, et kodus liigiti kogutud olmejäätmete, sh pakendijäätmete äraandmine peaks inimese jaoks olema lihtne ja mugav. Veelgi enam, tarbijad, kes ostavad pakendatud tooteid, tasuvad ju kaupa ostes pakendijäätmete käitlemise kulud. Artiklis kutsub aga ETO üles panema pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse. See on meie hinnangul tootjavastutuse põhimõtete eiramine ning ühtlasi tähendab see ka, et inimesed peavad maksma topelt – nii pakendatud kaupa ostes kui ka segaolmejäätmete konteineri, kus on pakendijäätmed, tühjendamise eest.

Juhime teie tähelepanu, et ETO põhikirja artikkel 2 sätestab organisatsiooni eesmärgi, milleks on korraldada talle pakendiseaduse alusel kohustused üleandnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi. Palume teil oma tegevused viia kohe kooskõlla ETO põhikirjast tuleneva eesmärgiga.

Tagasi üles