Laurentiuse kiriku torn vajab viimast rahasüsti

KULLATUD: Kiriku rist ja muna on taas Kuressaares tagasi. Toplaan märkis, et muna on väidetavalt valmistatud kahest nõukogudeaegsest lambikuplist.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kokku juba pea 200 000 eurot maksma läinud Kuressaare Laurentiuse kiriku torni remondi lõpetamiseks on vaja veel 30 000 eurot, mille saamiseks on pöördutud Saaremaa vallavalitsuse poole.

Taotluse vajaliku summa saamiseks valla lisaeelarvest on teinud Saarlase fraktsioon, mille liikmena on volikogus ka Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan. Valitsus arutab teemat edasi neljapäeval.

Toplaan selgitas Saarte Häälele, et raha on vaja tööde lõpuniviimiseks. Eile lõpetasid oma töö puusepad, kes on välja vahetanud 80 protsenti torni puitosadest.  Praegu on Toplaane sõnul raha olemas nii palju, et saab torni vaskplekiga kaetud ning muna ja risti torni üles. See saab teoks juuli keskpaigas, kui plekksepp on töö lõpetanud. Siis korraldatakse õpetaja sõnul ka pidulikum päev koos muude temaatiliste üritustega.

Seejärel saab tellingud maha võtta kuni tornipleki alumise ääreni. “Seal saab olemasolev raha otsa,” nentis Toplaan. Nüüd ongi vaja 30 000 eurot lisaraha, et restaureerida kella sihverplaadid ja valmistada uued kellaseierid, mis tuleb ka kullata. Siis tuleb korrastada tellingute all olev sein ja see ka krohvida. Samuti on vaja valmistada neli uut akent. Seejärel võib tellingud maha võtta ning ülejäänud korrastustööd jäävad tulevikku, kui selleks taas raha saadakse.

Toplaane sõnul oli algselt summaks 125 000 eurot. Torni uurimisel selgus aga, et konstruktsioonid on täiesti mädad, mida korduvalt on kajastanud ka Saarte Hääl. Erinevatest paikadest on saadud lisarahastust ning koos loodetava 30 000-ga kujuneks torni remondi lõppmaksumuseks Toplaane sõnul 235 000 eurot ehk siis üle kahe korra suurem summa kui algselt mõeldud. 

Saarte Hääl on varemalt rääkinud restauraatoritega, kes on kinnitanud, et torni seisukorda ei osanud keegi ette aimata ning üllatus oli see kõigile. Nad on nentinud ka seda, et kui keerukad tellingud on juba kord üles pandud, siis oleks mõistlik teha kõik tööd ära nii, et südametunnistus ei jääks piinama. Lähemate aastakümnete jooksul ei hakata sääraseid väga kalleid tellinguid uuesti kindlasti paigaldama.

Anti Toplaan andis ka teada, et torni pannakse lisaks nüüdseks restaureeritud ja kullatud ristile ja munale uus tuulelipp. Senist, aastate jooksul korduvalt parandatud tuulelippu eksponeeritakse kirikus sees. Uue tuulelipu põhimotiiv pärineb Kuressaare linna vapilt. Tuulelipp on kiriku ajaloos tähtsal kohal, sest nõukogude ajal toonase Kingissepa linna kohal kõrgunud kirikutornis risti ei olnud ning selle kohal oligi vaid tuulelipp. Rist sai torni taas 1988. aastal.

Huvitaval kombel läheb taaskasutusse ka osa kiriku torni katnud plekist. See sai Toplaane sõnul kokk Peeter Pihelile, kes laseb plekist valmistada ümbrised oma uue restorani lillepottidele.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles