Orinõmme talunik võib olla peremees 16. põlve

ERAKORDNE: Võimalus, et Reinu talu on ühe perekonna käes olnud 4 sajandit, paneb Jüri Väina uhkust tundma. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Orinõmme mees Jüri Väin on Saaremaal tõenäoliselt ainus inimene, kes elab samas talus juba vähemalt 16-ndat inimpõlve.

Hiljuti linastunud portreefilmis “Peep Puksi lugu” kaadrisse jäänud Reinu talu peremees Jüri Väin andis vaatajatele teada, et ta on oma talus juba 16. põlve peremees, kes on talu pärinud otse isalt pojale.

Kui Jüri Väinaga kohtusime, ütles peatselt 80-aastaseks saav mees, et lõpuni vettpidavat faktilist tõestust tal oma väite kohta esitada pole. Hüpotees, et Jüri võib olla talu järjepidevuse hoidja juba 16. sajandist peale, pärineb kunagiselt koduloouurijalt Jakob Kannikult. “Kannik ütles, et meie taluga on selline harukordne juhus, et seda on antud juba 16 põlve edasi kogu aeg ainult isalt pojale,” rääkis Jüri Väin. “Ta ütles mulle, et sa oled 16. põlve peremees ja et see on väga ainulaadne.”

Väina sõnul uuris 1997. aastal surnud Jakob Kannik koduloolasena Reinu talu ning teistegi piirkonna talude ja külade ajalugu juba nõukogude ajal. Hiljem olevat Kannik lubanud võtta ette aeganõudva töö, et Reinu talu harukordse järjepidevuse lugu pikemalt uurida. “Olime suured sõbrad ja ta lubas seda teha, aga enne astus surm vahele.”

Olemasolevas Reinu talu kohta tehtud uurimuses kirjutab Jakob Kannik, et esimene kättesaadav dokument, mis käsitleb praeguse Orinõmme asustust talude viisi, on 1592. aastast pärinev maaraamat. Praeguse Orinõmme piirkond kuulus Maasi mõisa Rahula vakusesse, milles oli 19 talu. Nende 19 talu seas leidub talumees Bastian Meyeri üheadramaaline talu, milles Kanniku hinnangul tulebki ilmselt näha praeguse Reinu eelkäijat. Kui Bastian on lühend kreeka nimest Sebastian (auväärne), siis Meyer on pigem lisanimi. Sõna pärineb saksa keelest ja tähendab valitsejat, juhatajat. Millest selline nimi, pole selge.

Koduloolane ütles, et sa oled 16. põlve peremees ja et see on väga ainulaadne.

1611.–1612. aastal tabas Saaremaad tugev rootslaste rüüste, mille tulemusel paljud talud jälle tühjaks jäid. Bastian Meyer elas aga rasked ajad üle ja tema nimi kordub loendist loendisse. Kannik tõdeb, et kirjapandu on küllaltki lünklik ja kohati ka oletuslik, kuna eriti vanemast ajast pärit materjalid ei võimaldagi alati suurt täpsust. Pidevalt hakkab talul Reinu nimi olema 1735. aastast.

Kanniku sõnul võib teatud tõenäosusega väita, et vähemalt kaheksa praegu Orinõmmes olemas oleva majapidamise algus võib viia tagasi aega enne Põhjasõda ja katku. Muidugi ei kinnita miski, et neis oleks pidevalt elanud üks ja sama suguvõsa.

Jüri Väina sõnul oli ta üheaastane, kui suri tema vanaisa, ja kaheaastane, kui isa sõtta viidi ning hiljem Venemaal suri. Väin ise pole põllumees kunagi olnud, vaid töötanud ehitaja ja autojuhina. Tal on kaks poega, seega jätkub elu Reinu talus pereliini pidi edasi ka tulevikus. “Suvemajaks vast jääb ikka,” lausus Jüri Väin.

Muhu külade uurija Ülo Rehepapp ütles, et põhimõtteliselt võis talu isalt pojale üle tulla küll, aga see sai juhtuda põhiliselt kroonumõisates, kus riigil mõisa omanikuna erilisi huvisid ei olnud ja kus talu esimese poja õigusega järgmisele põlvele üle läks. Sakstele kuulunud rüütlimõisates sõltus kõik peremehe suvast. “Seal tõsteti talupoegi ühest kohast teise nii, nagu härral pähe tuli,” selgitas teenekas kodu-uurija.

Rehepapi sõnul võib Väinade 16 põlve lugu tõsi olla ja võib seda ka mitte olla. “Suulise pärimuse, külajuttude põhjal võib väita mida iganes, kuid seda ei saa tõsiselt võtta. Kui allikad aga kinnitavad, siis tuleb uskuda,” lisas ta.