Muhu Maja elavdab valla keskust ja majandust

Saarte Hääl
Copy
Foto: Saarte Hääl

Muhu vallavanem Raido Liitmäe vastab arhitektide Mark Grimitlihti ja Marii Prii-Pärna kriitikale Muhu Liivale plaanitava ärihoone planeeringu kohta.

Foto: Andrus Peegel

Kalapoe kinnistu on Liiva külas üks halvemas olukorras olevaid kinnistuid. Olemasolev hoone on amortiseerunud, krundi heakord jätab soovida. Samas, tulenevalt ala asukohast Liiva keskuses, on tegemist suure potentsiaaliga alaga.

Liiva küla keskus on hoogsalt arenenud. Kaasaegsete büroo- ja äripindade rajamine aitab veelgi elavdada valla keskust ja kohalikku majandust. Antud piirkonda on juba praegu koondunud sarnase funktsiooniga ettevõtted. 

Uus hoone aitab veelgi enam siduda maantee eri pooltel asuvaid alasid üheks tervikuks. Juba ainuüksi ala heakorrastamine aitab Liiva küla üldilme ja avaliku ruumi kujunemisele kaasa.

Maakeldrist “Muhu muhk”

Ka kavandatud sillutatud ala toetab ja rõhutab avalikku funktsiooni (võrreldes praeguse, pigem eramule viitava haljastuslahendusega). 

Ala ei ole kavandatud sileda väljakuna. Soov on anda lisaväärtus hoone ees paiknevale maakeldrile, mis seni on olnud võsa poolt varjatud, ja kujundada see nn Muhu muhuks.

Sillutatud ala lagedat ilmet on võimalik pehmendada ka nt konteinerhaljastusega, kuid meie hinnangul jäävad sellised nüansid juba projekteerimise staadiumisse. Eeldatud on, et projekteerimise staadiumis lahendatakse ala ohutu avaliku ruumina, mis loob kavandatud teenuskeskuse hoone ette piisava hajumisala, sidususe kõrvalasuva Tõnise kompleksiga, kuid ka ohutu ja mugava ühenduse üle vöötraja Liiva ehitusjärgus uue keskusealaga.

Muhu valla ruumilise arengu ja ehitustegevuse kavandamisel on olulisim põhimõte lähtuda ala terviklikkusest.

Muhu valla ruumilise arengu ja ehitustegevuse kavandamisel on olulisim põhimõte lähtuda ala terviklikkusest ning kavandatavad hooned peavad sobituma ümbruskonda nii mahult kui ka asetuselt. Antud tingimus on ka detailplaneeringusse sisse kirjutatud.

Täpsemate arhitektuursete nõuete ettekirjutamist on teadlikult välditud, eesmärgiga mitte seada piiranguid eskiisist teistsuguste arhitektuursete lahenduste koostamiseks tulevikus. 

Olukorras, kus konkreetne arhitektuurne lahendus esitatakse alles ehitusprojekti staadiumis, on ennatlik rääkida lahenduse sobivusest.

Hoonestus peab sobituma

Detailplaneeringus on toodud, et hoonestus peab mahult ja asetuselt sobituma olemasolevasse keskkonda. Konkreetse arhitektuurse lahenduse sobivust hindab vallavalitsus aga ehitusprojekti staadiumis. Vajadusel võib vallavalitsus tellida eksperthinnangu sõltumatult eksperdilt, hindamaks planeeritavate ehitiste sobivust keskkonda, ning vajadusel teha ettepanekuid projekti muutmiseks.

Planeeringut täiendatakse nõudega, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada kirjeldus kavandatud hoonestuse sobivuse kohta ümbritsevasse keskkonda.

Väide, et kavandatud hoone on naaberkinnistute hoonetest kolm korda suurema ehitusaluse mahuga, ei vasta päris tõele. Eskiislahendus näeb tõesti ette ühe ca 450 m² ehitusalaga hoone rajamist, kuid eskiislahendus ei ole siduv. 

Planeeringuga lubatakse ehitusalale kuni kolme hoone rajamist maksimaalse ehitusaluse pindalaga kuni 583,4 m2 ehk 1/5 krundi pindalast.

Siinkohal tooksime välja, et üle tee oleva meiereihoone ehitusalune pindala on ca 777 m², Liiva Konsumil üle 1400 m². Ka kõrvalasuva Tõnise kinnistu olemasolevate hoonete ehitusalune pind jääb detailplaneeringuga kavandatuga samasse suurusjärku (ca 580 m²). 

Eskiislahenduses kavandatud teenusemaja ehitusõigus on taotluslikult suurem senisest, ca 180 m² ehitusaluse pinnaga amortiseerunud hoonest.

Eskiislahenduse tänavafassaadi pikkus on 21 m olemasoleva 15 m vastu. Eskiisis esitatud hoonemaht on liigendatud väiksemateks hooneosadeks, pehmendades üldmuljet. Nii on põhimaanteega paralleelse viilkatusega hooneosa pikkus vaid 9 meetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles