VASTUKAJA: “Kui teed, siis tee lõpuni”, SH 4.06

Foto: freepik.com

​"Inimeste mure on mõistetav – aadresside muutmine tekitab kohati tõesti segadusi ning seda muutmist tuleb kindlasti paremini korraldada," leiavad Saaremaa vallavalitsuse maakorraldusspetsialistid Pille Pukk, Ruth Kalamees ja Inge Aru.

Koha-aadresside määramist reguleerib ruumiandmete seadus. Üldjuhul saab koha-aadresside muutmine alguse maa-ameti aadressiandmete osakonnast, kes kontrollib maaregistris olevate koha-aadresside õigsust ja teatab vallale aadressid, mida on vaja muuta. Koha-aadressi on võimalik muuta ka kinnistu omanikul omal algatusel, sel juhul tuleb koha-aadress enne kooskõlastada maa-ameti aadressiandmete osakonnaga.

Aadressi määraja on kohalik omavalitsus, kes peab viima aadressid vastavusse ruumiandmete seaduse ja aadressiandmete süsteemi nõuetega. Omavalitsuse ülesanne koha-aadresside korrastamisel on haldusmenetluse läbiviimine, mille käigus teavitatakse katastriüksuste ja hoonete omanikke, keda see muutmine võib puudutada. Seejärel võetakse koha-aadressi muutmiseks vastu haldusakt, mille alusel sisestatakse muudetud aadressid aadressiandmete menetlusrakenduse kaudu ADS-i infosüsteemi. Pärast seda toimub muudetud koha-aadressidel viitade ja numbrite paigaldamine.

Kahjuks peame tõdema, et praegu on Saaremaa vallavalitsusel ühtselt sätestamata, kuidas pärast aadresside muutmist viitade ja numbrite paigaldamine korraldatakse. Varem oli see reguleeritus väikestes omavalitsustes erinev. Püüame lähiajal regulatsiooni välja töötada ja vältida sarnaseid olukordi, nagu on kirjeldanud Orissaare elanik Mati Pallasma ja Anu Väli.

Kuna aadresside määramist kontrollib ja suunab maa-amet, palusime Saarte Hääles ilmunud arvamusloo kohta selgitust maa-ameti aadressiandmete osakonna juhatajalt Mall Kivisalult, kes vastas nii: "Eestis kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad avaliku sektori andmekogud kasutama ADS-i aadressiandmeid. Seda tehakse üldjuhul läbi X-tee teenuste (andmed uuenevad igal ööl). ADS-i andmeid kasutab juba ligi 60 andmekogu. Lisaks kasutab suur hulk andmekogusid ADS-i andmeid teiste registrite kaudu, seepärast on lõplikku kasutajate nimekirja anda keerukas.

ADS-i andmeid kasutavad kõik olulisemad avaliku sektori andmekogud. Samas ei saa välistada, et aeg-ajalt esineb andmekäibes tõrkeid. Saan kinnitada, et häirekeskus ja päästeamet saavad aadressiandmete muudatused iga päev. Iseasi, kas need andmed olid jõudnud kiirabiauto seadmetesse ning kas ja kuidas konkreetse kiirabiauto meeskond neid andmeid kasutab. Mõnikord on seadmetel näiteks aku tühi ja kasutatakse isiklikus telefonis olevaid navigatsioonivahendeid.

Üks segaduste põhjus tundub olevat maja silt. Kas sildi peab vahetama omavalitsus või majaomanik, sõltub valla sisemisest otsusest (nt heakorra eeskirjad vmt).

Enamasti on GPS-seadmed usaldusväärsed. Harvadel juhtudel on GPS-teenuste andmed vananenud või vigaseid. Oleme selles osas suuremate firmadega (nt Google) suhelnud, kuid kuna tegu on välismaa eraettevõtetega, siis Eestis kehtivad nõuded neile ei kehti. Pikapeale on siiski kõik vigased kohad korda saanud. Samades keerukustes on ka teiste riikide aadressiandmete haldajad.

Google´i kaardi korrastamisele saab igaüks ka ise kaasa aidata. Kui avastate Google´i kaardilt vale aadressi, saab sellekohase teate saata Google Maps´i menüüs avaneva tagasiside vormi kaudu (Tagasiside saatmine > Muu tagasiside). Täpsemad juhised on leitavad aadressil https://support.google.com/maps/answer/3094088?hl=et ».

Kindlustusettevõtted kuuluvad erasektorisse ega ole kohustatud ADS-i kasutama, küll aga ei tohiks nad kehtiva aadressi kasutamisest keelduda, sest kõik aadressiandmed on tasuta interneti teel kättesaadavad ja neid saab kontrollida ADS-i avaliku rakenduse kaudu: http://xgis.maaamet.ee/adsavalik/.

Ka paljud eraettevõtted kasutavad ADS-i, kuna see on neile kokkuvõttes kasulikum kui ise andmete haldamisega tegeleda. Hea, kui saaksime teada, millise kindlustusettevõttega oli tegemist, siis saame neid suunata ADS-i kasutama."