Rauni ja Karja piimafarmides toimetavad noored loomakasvatusjuhid

NOORED JA HAKKAJAD: Maario Eeriksoo ja Kedy Sünter juhivad loomakasvatust vastavalt Karja ja Rauni piimafarmides.

FOTO: 2x Maanus Masing

Kuigi piimafarmidesse pole lihtne haritud loomakasvatajaid palgata, leidsid kaks Saaremaa põllumajandusettevõtet endale ikkagi noored loomakasvatusjuhid.

Rauni POÜ loomakasvatuse poolt veab sellest kevadest Hindu küla tüdruk Kedy Sünter, Karja OÜ uues robotlaudas juhib aga juba aastapäevad vägesid Pärnumaalt pärit noor ja hakkaja Maario Eeriksoo.

Eesti maaülikooli loomakasvatuserialal lõpetanud Kedy Sünter tuli Rauni ühistusse juba ülikooli lõpupäevil, töötades esmalt vasikatalitajana ja seejärel seemendajana. Loomakasvatusjuhiks ülendati Sünter pärast senise juhi Ats Raua lahkumist ettevõttest.  Noor loomakasvataja ise nimetas Rauni ühistu loomakasvatusjuhiks saamist suureks vedamiseks, sest tänapäeval pole just lihtne pärast ülikooli lõpetamist kodusaarel erialast tööd saada. “Kui juhtub olema tutvusi, siis oleks ehk lihtsam,” rääkis Sünter, kes peab oma töölõiku Rauni ühistus väga motiveerivaks. “Mida rohkem sellega tegeleda ja erinevate huvitavate inimestega suhelda, seda huvitavamaks läheb ja seda rohkem saad aru, kui palju tuleb veel õppida.”

Samasugust vedamist koges koos saarlannast kaasaga Saaremaale kolinud Pärnumaalt pärit Maario Eeriksoo, kes enne töötas loomakasvatusjuhina Karinu farmis Järvamaal. Eeriksoole pakkus aasta tagasi tööd robotlauda käiku andnud Karja OÜ. Eeriksoo on töökohaga Saaremaal rahul ja saab siin rakendada nii oma maaülikoolist ammutatud teadmisi kui ka varasemat töökogemust. Tema initsiatiivil osales Karja OÜ esmakordselt ka kolmapäeval Upal 25. korda peetud vissivõistlusel Saare Viss. 

“Oluline on kogemusi saada ja vaadata, kuidas näevad välja teiste ettevõtete loomad,” lausus Eeriksoo, kes valiti ka tänavuse vissinäituse parimaks loomaesitlejaks meeste arvestuses. 

Rauni POÜ juhi Aive Kesküla sõnul pole sugugi kerge loomakasvatusjuhi kohale maaülikooli haridusega spetsialiste leida. Lisaks haridusele peab inimesel olema tahtmine laudas töötada. “Kui need kaks asja koos on ja sulle farmi sajavad, siis tuleb sellest kümne küünega kinni hoida,” lausus Kesküla, kelle sõnul meeldib paljudele koolilõpetajatele pigem kontoris istuda ja numbreid kokku lüüa. Vahetu töö loomadega võib aga vaatamata plaanitule võtta iga päeva mingil määral ettearvamatu suuna. Kunagi ei tea, mida päev tegelikult toob ja mida olukorra lahendamiseks ette võtta. Pingetaluvus on selle töö juures hästi tähtis, märkis Aive Kesküla. “Ei ole lihtne selliseid inimesi leida, neid otsitakse ausalt öelda tikutulega taga.”

Tagasi üles