TÖÖ: Kuressaare gümnaasium otsib vene keele õpetajat

SARNASED: Sarnaselt hiina keelega nõuab vene keel Maidu Variku sõnul õpilaselt natuke teistmoodi mõtlemist.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuigi järgmise õppeaasta alguseni on veel päris mitu ilusat suvekuud, on Kuressaare gümnaasium vene keele õpetaja otsingutel, et saaks täita kõik koolile vajalike pedagoogide kohad.

Keelteoskus Eestis on aja jooksul ja ajas muutunud. Pärast taasiseseisvumist ei tahtnud keegi vene keelt õppida, mistõttu on praegune noorem põlvkond palju halvemas konkurentsiolukorras.

Teada tõde on, et mida rohkem inimene keeli oskab, seda kergem tal elus on. Kui nõukogude ajal oli vene keele oskus tavapärane, siis nüüd on selle positsiooni suuresti hõivanud inglise keel. Tasapisi on olukord siiski hakanud paranema ja inimesed aru saama vene keele oskamise vajalikkusest.

Vaja vene keelt rääkivat inimest

KG õppealajuhataja Maidu Varik ütleb, et kooli eesmärk on leida juurde õpetaja, kes õpetaks vaid vene keelt. “Vastava taustaga õpetajaid on meil olemas, kuid nemad on keskendunud ka inglise keele andmisele,” lausub ta.

“Nüüd soovime, et meil oleks õpetaja, kes ongi vene keelt rääkiv inimene, kuid oskab ka eesti keelt. Tahame panustada rohkem kõnekeelele ja arendada suhtlemisoskust, mis meie lastel ei ole paraku vajalikul tasemel. Vene keelt ei kuule enam televiisorist ja muul suhtlustasandil nii palju kui varem.”

Samas annab kolme keele oskus Eestis tööjõuturul parema positsiooni, kui soovitakse töökohta, mis eeldab inimestega suhtlemist. Nii peaks noori vene keelt õppima motiveerima just tulevikuväljavaated töökoha leidmiseks.

Kuressaare gümnaasium on teinud aeg-ajalt Tallinna Sakala kooliga ka õpilasvahetusi, et vene keele kasutust praktiseerida. Maidu Variku hinnangul on laste oskused vene keele osas varasemaga võrreldes siiski alla keskmise.

Kui hiina keele puhul tuleb selgeks saada hieroglüüfid, siis vene keel nõuab kirillitsa tundmist.”

“Samas on selle oskamine oluline, sest näiteks Tallinnas küsitakse tööotsijalt üsna tihti, kas ta vene keelt valdab, ja selle rääkimine suhtlustasandil tuleb kasuks,” nendib õppealajuhataja.

Kui vaadata haridussüsteemis toimuvat, siis valitseb tõsine õpetajate defitsiit ja vene keele õpetajaid otsivad tikutulega taga ka teised Eesti koolid. Nõudlus on suur, aga pakkumisi vähe, isegi kui õpetajale lubatakse mitmesuguseid soodustusi ja võimaldatakse elamispind.

Sarnaselt teiste hädas olevate koolidega on Kuressaare gümnaasium vene keele õpetaja vajaduse sõnumit levitanud üle Eesti ja teinud seda ka Ida-Virumaal. “Eelduseks on muidugi, et sellel inimesel on ka õpetajakvalifikatsioon, kuid mingeid hüvesid meie koolil talle siin kahjuks pakkuda ei ole,” märgib Maidu Varik.

Palgatav õpetaja hakkaks lapsi õpetama kõigis kooliastmetes. Praegu alustatakse võõrkeele õppimist inglise keelega 2. klassis, teine võõrkeel kas siis saksa, hiina või vene keele näol lisandub 6. klassis. Sarnaselt hiina keelega nõuab vene keel õpilaselt teistmoodi mõtlemist, sest kui hiina keele puhul tuleb selgeks saada hieroglüüfid, siis vene keel nõuab kirillitsa tundmist.

Tarvis võimalikult ruttu

“Lapsevanemate suhtumine vene keele õpetamisse on üldiselt positiivne,” ütleb Maidu Varik. “Siin on suur roll ka sellel, et paljud neist oskavad ise vene keelt ja saavad nii olla oma lapsele õppimisel abiks. Hiina ja saksa keelega on selles osas raskem.”

Variku sõnul oleks hea, kui uus õpetaja leitaks võimalikult ruttu, et saaks õppeplaanid ära teha. Samas tõdeb ta, et vahel selgub kõik siiski alles augusti lõpuks ning seega on ta jätkuvalt optimistlik.

Samas on õppealajuhatajal olemas ka väike varuplaan Nikolai Rjabini näol, kes on koolis arvutiõpetaja ja vajadusel on ta varemgi vene keele tunde andnud. 

Muid muresid kooli õpetajakaadri komplekteerimise osas õppealajuhatajal enda sõnul ei ole.

Tagasi üles