TÖÖ: Kuressaare haigla otsib kirglikku kokkajat

TULE HAARA PUDRUAER! Vanemkokk Aire Tohv, toidujagaja Zhanna Saraieva ja kokaabi Mari Arge ootavad põnevusega enda sekka uut kolleegi. Foto: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Kuressaare haigla patsiendid tühja kõhu pärast muretsema ei pea. Selleks, et patsiendid söönuks saaks, toimetab köögipoolel usin meeskond ning just nemad otsivad enda sekka veel üht hakkajat toiduvalmistajat.

Haigla toitlustusjuht Margit Alter ja peakokk Riina Samarokova ütlevad, et haigla köögis käib kokkade töö pika ja lühikese nädala kaupa. Tööpäev algab kell 6 hommikul suure pudrulaari keetmisega, mida juba kell 8 patsientidele serveerida.  

Süüa keskmiselt 150 inimesele

“Haigete arv küll kõigub, aga mitte sadade kaupa. Erinevalt restoranide-kohvikute kokkadest, kellel on tavaliselt just suvel palju tööd, on meil vastupidi – suvel pigem rahulikum, sest siis on inimesed reeglina ka tervemad ja “kliente” vähem. Viirushaiguste hooajal on meil rohkem suid toita. On olnud näiteks ka 180 inimest, rahulikumal ajal 120. Keskmiselt tahab süüa umbes 150 inimest, kelle seas on ka 50 hooldekodu elanikku,” räägib Margit Alter.

Haiglakoka jaoks on välja töötatud nii tavatoidu- kui ka erimenüü. Viimase määrab patsiendile arst, kes köögitoimkonda ravialuse menüü eripäradest teavitab. “Lisaks tavamenüüle on meil näiteks eraldi pehmed toidud ja muud patsientide erivajadustest sõltuvad toidud, sest sööjate seas on erinevate toitumuslike erivajadustega inimesi, ka näiteks diabeetikuid. Seega peame toitu valmistades arvestama, et söönuks saaks nii tavatoidul inimene kui ka diabeetik. Viimastele valmistame näiteks magusainetega tehtud magustoite,” selgitab Riina Samarokova. 

Arst annab teada, kui patsientide seas on laktoosi- ja gluteenitalumatusega inimesi ning dietoloogide koostatud tabelite järgi valmistatakse neile igati täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu.

Muidu on töötamine haigla köögis nagu kokatöö ikka ning kui menüüd on juba korduvalt läbi töötatud, jääb see lõpuks nii-öelda käe sisse. Hommikul keedetakse valmis mehine laar putru, kõrvale saab kohvi ja võileibu. Ülejäänud päeva jaoks on ees juhendid, mida ja kuidas hakkida, keeta, hautada jne ning kuigi menüüs otseselt taimetoitu ette nähtud pole, arvestatakse ka taimetoitlaste soovidega. 

Margit Alter nendib, et taimetoitlus on viimasel ajal populaarsemaks muutunud. Peakokk Riina lisab, et taimetoidu erisoovid tulevad rohkem sünnitusosakonnast ning ka nendega arvestatakse. Igale patsiendile läheb portsjon individuaalselt tähistatud kandikuga ning koka ülesanne on kindlustada, et inimene saab õige toidu ning näiteks laktoositalumatusega patsiendi ette kogemata piima sisaldava roaga kandik ei satuks.

Paber ei ole peamine

Haigla köögitoimkonda kandideeriv kokk ei pea olema ülemäära kogenud, kuigi igasugune kogemus tuleb kasuks, sest nõnda on inimesel endal lihtsam. Siiski loeb Margit Alteri sõnul rohkem inimese iseloom ja tema huvi kokandusvaldkonna vastu. Kirgliku ja oskusliku kokkaja palkamisel ei saa takistuseks ka puuduv erialane haridus. 

“Ma küll ütleks, et noorte päralt on tulevik. Nendel on ambitsioonid ja nad küündivad ikka kaugemale ja kõrgemale, silme ees peakoka tiitel. Aga ka meie siin oleme avatud uutele ideedele ning hoolimata sellest, et patsientide toitlustamisel on teatud eripärad, on ka siin igasugune innovatiivsus vägagi teretulnud,” räägib Alter. “Kui inimesed on juba pikka aega ühte tööd teinud, võib tekkida teatud stagnatsioon ning toitlustus on eriti selline valdkond, mis pidevalt areneb, tuleb juurde uusi toiduaineid ja lisandub põnevaid retsepte. Meie menüü ei ole kivisse raiutud ning kuskil pole öeldud, et me peame aastakümneid tegema ühte ja sama asja,” lisab ta.

MARGIT ALTER: Viirushaiguste hooajal on meil rohkem suid toita.”

Peakokk Riina Samarokova märgib, et juba praegu tegutseb köögis paar inimest, kellel ei ole kokandusega mingit pistmist olnud, aga neil on huvi, hea maitsemeel ja hea õppimisvõime. “Ega paber ei garanteeri, et inimesest hea kokk saab,” tõdeb ta. “Nii et meile on väga oodatud ka ilma vastava hariduseta, aga asjast huvitatud inimesed. Muidugi nendel, kes ei ole kunagi elus süüa teinud, võib raskeks minna. Kartul tuleb ikka pehmeks keeta ja salatit võiks osata hakkida. Aga põhiline on ikkagi õppimisvõime, tahtejõud ja toidukirg.” 

Margit Alter rõhutab, et haiglakoka töö plussid on stabiilsus nii palga kui ka tööaja osas. “Vahel võib juhtuda, et mõnes toitlustusasutuses ei ole talvel nii head ajad ning töötajate palku kärbitakse, sest pole nii palju tööd. Paljudele inimestele loeb aga stabiilsus ja teadmine, et tal on iga kuu kontol kindel summa ja ka kindel aeg, mil ta õhtul koju saab.”

Toitlustusjuht ütleb, et kõik asjast huvitunud võivad tulla asja üle kaema ja lasta oma sisetundel otsustada. Inimene saab üle vaadata tööruumid, küsida täpsustavaid küsimusi ning siis otsustada, kuidas talle need tingimused ja töökeskkond meeldivad ja sobivad. Selleks võib ühendust võtta Kuressaare haigla toitlustusjuhi Margit Alteriga – [e-mail] või tel [phone].