Iselaev õpib navigeerima

BASSEINIS: Ülesvõte Kuressaare katsebasseinist, kus paadiga toimetavad väikelaevaehituse kompetentsikeskuse laborite juht Tarmo Sahk ja katsebasseini tarkvara loonud Dhanushka Chamara Liyanage.

FOTO: TalTech

Kuressaares TalTech väikelaevaehituse kompetentsikeskuses alustatud ja nüüd Tallinnas edasiarendatav robot- ehk iselaev on jõudnud merekatseteni ning tõestab reaalsetes oludes hakkamasaamist.

Laeva arendusse on paari aasta jooksul investeeritud üle poole miljoni euro. EASi  toetusega kaardistati iselaevade projektid mujal maailmas ning MEC Insenerilahendused OÜ ja Composite Plus OÜ poolt töötati välja ja ehitati valmis esmane prototüüp.

Praegusel hetkel on põhifookus juhtimis- ja navigeerimistarkvara ning tõhusa energiahalduse süsteemi väljatöötamisel. Sellega tegelevad Hyrles OÜ ja MEC Insenerilahendused koostöös TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadlastega, kasutades NUTIKA spetsialiseerumismeetme tuge.

Meremajanduse keskuse juht Anni Hartikainen ütles Saarte Häälele, et alusele, mis suudab GPS koordinaatide järgi iseseisvalt sõita, on praeguseks lisatud hulk andureid ja ta õpib takistusi hindama. “Ta peab mingil hetkel hakkama pardiperel ja Kasse paadiga aerutaval turistiperel vahet tegema ning ka vastavalt käituma. Kui lisada paadile funktsioone, siis peab vastavalt ka paadi aju arendama,” rääkis Hartikainen.

Kui iselaev merekatsed edukalt läbinud, on aeg laev mõne konkreetse tööülesande lahendamiseks vajalike seadmetega varustada. Selline alus võib korjata prügi, niita veetaimi, koguda veeproove, kanda posti või täita mistahes ülesannet, milleks arendajad ta seadistanud on.

Saaremaal saab iselaeva oma silmaga kaeda juba tänavuste Kuressare merepäevade aegu, 9. augustil meretööstuse liidu visiooniseminaril.

Suurim muutus pärast purje

Militaarvaldkonnas on isemasinad tegelikult ammuilma kasutusel, nende jaoks on õigusruumis nähtavasti õgvendused. Tehnoloogia on olemas, iseautod ju sõidavad ja lennukidki juhivad end ise. Ainult et laevad peavad olema veel targemad. Peale aerodünaamika peavad nad suutma arvestada muutuvaid mereolusid ning täitma oma palga välja teenimiseks ka selliseid funktsioone, mis väljuvad transpordiülesandest “vii see last punktist a punkti b”. Näiteks kontrollima merereostuse iseloomu, kustutama meretulekahjusid või seirama Rukki kanali veetaset, et ennustada, millal Hiiumaa praam mudas lohisema hakkab.

TalTechi ajakirjast Mente et Manu

Tagasi üles