Saare maakonnas on endiselt probleemid tööjõuga (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tiiu Kilumets.
Tiiu Kilumets. Foto: Maanus Masing

Eesti töötukassa andmetel on Saare maakonnas praegu töökäte puudus tervishoiuvaldkonnas, töötajate ülejääk aga arvestusalal.

Puuduolevate ja ülejäävate töökohtade loetelu jääb suuresti samaks eelmisel aastal avaldatud tööturu andmetega.

Töötukassa poolt ellu viidud tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et Saaremaal on ülejääk andmesisestajatest, arve- ja raamatupidamisametnikest ja raamatupidamise keskastme spetsialistidest. “Hetkel on meil arvel 24 väga erineva raamatupidaja töökogemusega klienti,” täpsustas Saaremaa töötukassa tööandjate konsultant Tiiu Kilumets. 

Eesti töötukassa pressiteatest selgub, et arvestusala valdkonna töökohad Eestis on suuresti liikunud Tallinna ning paljud ettevõtted on hakanud raamatupidamisteenust sisse ostma. Kogu valdkonda mõjutab protsesside automatiseerimine ja tehnoloogia areng. Samas on arvestusvaldkonnas suurenenud vajadus analüütikute järele.

Tiiu Kilumets: Hetkel on meil arvel 24 väga erineva raamatupidaja töökogemusega klienti.

Kaks korda aastas läbiviidavast tööturu uuringust selgub, et Saare maakonnas on praegu kõige suurem puudus eriarstidest. Tervishoiuvaldkonnas napib lisaks ka üldarste ning füsioterapeute. Kuna tervishoiutöötajate keskmine vanus Saaremaal on kõrge, siis võib mõne eriarsti pensionilejäämine vähendada võimekust pakkuda maakonnas vajalikku arstiabi. Arstide puudus on Saaremaal probleemiks olnud pikalt ning Kilumets peab parimaks lahenduseks koostööd Kuressaare haiglaga. “Töötukassa on SA Kuressaare Haigla koostööpartner ning oleme igati abiks meditsiinivaldkonda töötajate leidmisel,” kinnitas Kilumets.

Lisaks tervishoiuvaldkonnale vaevlevad tööjõupuuduse käes ka töötleva tööstuse ettevõtted, kes on ühed olulisemad panustajad Saaremaa majandusse.

Töötukassa peab suureks murekohaks vajalike oskustega töötajate vähesust. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt muudab töö iseloomu ja see eeldab, et töötajad peavad olema valmis juurde õppima ning tööandjad neid selle juures toetama.

Töötukassa toetab tööandjat muutuste olukorras, kui töötajate oskused vajavad täiendamist näiteks tehnoloogiaalaselt, kvalifikatsiooninõuete täitmisel või eesti keele oskuse arendamisel. Töötukassa roll töötuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. Töötukassasse on oodatud ka töötavad inimesed.

Tagasi üles