:format(webp)/nginx/o/2019/07/16/12371111t1ha923.jpg)
“Pariisi Jumalaema kirikust on palju räägitud ja kirjutatud, viimasel ajal eriti palju aga seoses Notre Dame`i põlenguga tänavu aprillis,” tõdeb ajaloolane Bruno Pao. “Pühakodadest rääkides väärib aga märkimist, et meie oma Valjala kirik on ehitatud samal ajal kui Notre Dame Pariisis.”
See on fakt, mida ilmselt enamus saarlasigi ei tea, saare külalistest rääkimata.
Jumalaema kirik on tohutult suur ja kõrge. Gooti arhitektuuris on ju suursugusus ja kõrgus väga oluline. (Võiks küsida – kui kiriku võlvid on nii kõrged, kas jõuame oma palvetega taevani?) Ometi oli Notre Dame`i põhja laius sama, mis Saaremaa vanimal ja Eesti ühel vanemal pühakojal, Valjala kirikul – 13 meetrit. Valjala kirikul aga on teisigi Notre Dame`iga ühiseid jooni.
Meistrid, kes toona Valjala kirikut ehitasid (kirikut hakati Valjalga ehitama 1227. aastal – toim), tulid Vestfaalist. See piirkond, mis praegu kuulub Saksamaa koosseisu, oli toona mõjutatud prantsuse kultuuriruumist.
Veel üks põnev fakt. Huvitaval kombel on Valjala kirik ehitatud mitte altariga itta, vaid kirdesse. Pühakoja põhi on päikesetõusu järgi maha märgitud jaanipäeval. Jaanipäeva aegu tõuseb meil aga päike mitte idast, vaid kirdest.
Saaremaa turismi seisukohast tuleks niisugustele detailidele tähelepanu pöörata ja neid esile tõsta.
Nii hakkavad inimesed neid asju omavahel paremini seostama ja see muudab meie arhitektuuriajaloo kindlasti põnevamaks.