/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/19/12382810t1hce63.jpg)
Maakonna suurim piimatootja Kõljala POÜ pakub igal aastal Saaremaalt pärit põllumajanduserialade õpilastele praktikavõimalust.
Kõljala annab noortele põllumeestele praktikavõimaluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kui on vähegi võimalus, siis ma alati ikka võtan," ütles Kõljala POÜ juht Tõnu Post. Kui mandrilt pärit praktikahuvilistele tuleb majutuskoha puudumise tõttu reeglina ära öelda, siis kohalikega sedalaadi muresid pole. Ehkki seadus ei käsi praktikandile töötasu maksta, Kõljala seda siiski teeb. "Üldiselt on praktikandid ettevõttele väga suureks abiks," põhjendas ta.
Kõljala tänavused praktikandid on Olustvere maamajanduskoolis põllumajanduserialal teise kursuses lõpetanud Lauri Aavik Kailuka külast ja Eesti maaülikoolis põllumajandussaaduste toomise erialal teise kursuse lõpetanud Karla Paomees Turja külast. Kui Lauri kodutalus kasvatatakse lambaid, siis Karla ema on maasikakasvataja.
Varem korra Ratla OÜ-s ja sel aastal teist korda Kõljalas praktikal oleva Lauri Aaviku sõnul tuleb praktikakoha saamiseks silmad lahti ringi käia ja ise võimalusi uurida. Eelise annavad juhiload. Kui möödunud aastal pistis Lauri praktikal Kõljalas rinda kevadtöödega (mullaharimine sügavkobestiga ja maisi külvamine), siis sel aastal teeb ta silo ja hakkab vilja koristama.
Lauri Aaviku sõnul annab praktika ettevõttes teadmise, kuidas asjad tegelikult käivad. Vahetu töö käigus saavad koolipingist õpitud mõisted täpsema sisu. Kuni selleni välja, et osad asjad, millest koolis räägitakse, ei pruugi olla päris tõesed, möönis tulevane põllumees.
Lauri möönis, et Kõljala POÜ-s on kord majas ja töö hästi organiseeritud. Hommikul annab ettevõtte juht Tõnu Post kõigile töökäsud kätte ja päev võib alata. Tõnu hoiab ka praktikandi tööjärjel pilgu peal ning annab tagasisidet, kui miski pole kõige paremini välja kukkunud. Aitab ühesõnaga ülesannet lahti mõtestada ja selgitab töövõtteid.
Lauri Aaviku sõnul läheb ta pärast kooli lõppu esmalt kaitseväkke ja hakkab seejärel koos praegu maaülikoolis studeeriva vennaga talu pidama. Paarisajapealist lambakarja tuleb suurendada ja lisaks sellele hakkavad vennad tõenäoliselt ka vilja kasvatama.
Tõnu Posti sõnul on Lauri õige mees õige koha peal. "Noor mees, kes on masinatega sina peal õige väiksest peast, poiss teab, mida ta teeb."
/nginx/o/2019/07/19/12382812t1hf12a.jpg)
Karla Paomehe sõnul koosneb tema töösuhe Kõljala POÜ-ga kahest eraldi osast. Üks pool on agronoomipraktika ja teine traktoristitöö suvistel hooajatöödel. Mida rohkem erinevaid põllutöid üks tulevane spetsialist omal nahal kogeda jõuab, seda enam oskab ta arvestada tegelikus elus ette tulla võivate olukordadega. Masina peal oli Karla Kõljalas juba ka möödunud suvel. "Traktoriga sõitmine on täitsa lõbus asi, ainult siis, kui põllud on konarlikud, viib tuju alla," rääkis tulevane noor spetsialist.
Karla Paomehe sõnul soovis ta põllumeheks saada juba koolipõlves. Maal põldude lähedal kasvanuna tundus see loomulik ja turvaline valik. Korraliku masinapargi ning kõrgete tootmisnäitajatega Kõljala ühistut peab Karla üheks parimaks praktikakohaks Saaremaal, kuhu ta ise sai oma sõnul tööle üsnagi juhuslikult – sugulased teadsid rääkida, et Kõljalga otsitakse töölist. Sarnaselt Lauri Aavikule tegi Karla esimese asjana ära traktoristiload ja seejärel oligi ta teretulnud.
Kooli lõpetamise järel soovib Karla saada agronoomiks. "Kui läheb hästi, siis ehk õnnestub saada Kõljala POÜ-sse," lisas ta.
Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et koolitatud mehi on tänapäeval üsna keeruline põllumajandusse tööle saada, ent praegu on ettevõttes õnneks suhteliselt palju väga häid noori töömehi. "Meil on tegelikult kõik mehed tublid, nad on kogemustega, nad on nutikad ja oskajad ning hoolivad tehnikast," kiitis Tõnu Post. "Väga väärtuslikud poisid on siin kõik."