Saaremaa viljapõllud annavad sel aastal keskmisi saake

Ain Lember
, Toimetaja
Copy
VILJAVÕTT ALGAS: Pöide AG agronoom Õnne Sööt ja kombainer Erni Saarkoppel viljapõllul.
VILJAVÕTT ALGAS: Pöide AG agronoom Õnne Sööt ja kombainer Erni Saarkoppel viljapõllul. Foto: Maanus Masing

Taliviljade suurenev osakaal toob ka Saaremaal üha rohkemates paikades kombainid põllule saaki koristama juba juulis.

Kolmapäeval alustas viljakoristusega maakonna üks suurimaid segatootjaid Kärla PÜ, kes esimesena võttis ette 32 ha suuruse taliodrapõllu. Ettevõtte juhi Ülar Tänaku sõnul võib saagiks kujunenud 5–5,5 t/ha igati rahule jääda. “Kui olen planeerinud 5 tonni ja saan isegi 5,5, siis olen ma igal juhul rahul,” rääkis Tänak. “Arvestades, et eelmisel aastal saime suviotra ühe tonni hektari kohta ja sel aastal saime viis korda rohkem, siis on ju väga OK,” lisas põllumees. 

Tänak ütles, et varem on nad kasvatanud peaasjalikult suviotra, mis siinmail kipub kuiva kätte jääma. “Oder lehmale väga sobib ja kui ta veel hästi talvitub, siis loomasöödana on ta väga hea kultuur ja annab tavaliselt ikkagi rohkem saaki kui suvioder, mis meil võib jääda lihtsalt kuiva,” rääkis Tänak, kelle sõnul küündivad nende senised parimad suviodrasaagid 4,5 tonni juurde.

Ülar Tänak: “Kui olen planeerinud 5 tonni ja saan isegi 5,5, siis olen ma igal juhul rahul.”

Tänak rääkis, et Kärla PÜ panustab järjest enam talikultuuridele, sest õhukesed mullad ja vihmavaene kevad on heade saakide eeldusena väga halb variant.

Pöide AG OÜ agronoom Õnne Sööt ütles, neil algas viljakoristus neljapäeval talinisu koristusega, saagiks kujunes 4–5 tonni hektari kohta.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post lubas viljakoristusega alustada järgmise nädala algul, mil hakatakse tegema muljutud vilja. Põllud näevad Posti sõnul praegu head välja. 

Kui Saaremaal räägitakse sel koristushooajal viietonnistest saakidest, siis mandrimehed rõõmustavad 10tonniste taliodrasaakide üle. See annab Posti sõnul vaid kinnitust, et Saaremaal on tootmine mandriga võrreldes palju keerulisem. “Teed kõike samamoodi, aga mullaviljakus on palju kehvem,” tõdes ta.

2017. aastal saarlastest senini suurima saagi koristanud Eugen Koidu (tritik 10,8 t/ha, enne kuivatamist 11,4 t/ha) ütles, et temal kulub koristuse alguseni veel vähemalt 10 päeva. Kui mandril oodatakse sel aastal saagirekordit, siis Saaremaal temal sõnul kevadel niiskust ikkagi nappis. Mõni üksik põld võib anda väga hea saagi ka Saaremaal. “Kaido Kirstu viljelusvõistluste nisupõld on tõesti väga ilus,” kiitis ta kolleegi. Möödunud pühapäeval viljavõtuga alustanud Pihtla Veskid OÜ juht Aavo Viil sai Püha kiriku vastas asuvalt rukkipõllult enda sõnul keskmise saagi.  

Statistikaameti andmetel on Saaremaal sel aastal maha pandud kokku 8790 ha teravilja. Kultuuridest on kõige enam külvatud nisu (3428 ha), sellest omakorda talinisu 2101 ha ja suvinisu 1326 ha.

Alates 2004. aastast, mille kohta pärinevad statistikaameti kodulehel esimesed saadaolevad andmed, ei ole veel mitte kunagi külvatud Saaremaal talinisu nii suurele pinnale. Näiteks 2004. aastal oli talinisu vaid 391 ha. Populaarsust kogub ka taliodra kasvatamine, mille külvipind on praegu küll veel alles 306 ha. Järjest suureneb ka talirapsi külvipind (466 ha).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles