Saaremaa tuuleparkideks otsitakse uusi paiku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tuulegeneraatorid.
Tuulegeneraatorid. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saaremaa vald plaanib maakonnas tuuleparkide ehitamiseks ette nähtud arendusalad asendada uutega, mis tähendab, et vallas puhkevad nii mõnedki tulised vaidlused ja protestiaktsioonid.   

Saaremaa vallaarhitekt Mark Grimitliht ütles, et valla üldplaneeringu menetluse käigus võetakse kogu Saaremaa puhta lehena ette ja hakatakse tuuleparkide ehitamiseks otsima uusi sobivaid paiku. Olemasolevad tuuleparkide arendusalad pole vallaarhitekti sõnul kasutuskõlblikud, kuna nende kõrgus on riigikaitsepiirangutest lähtuvalt nii väike, et tuulikute ehitamine ei tasu end ära. Kehtiv maakonnaplaneering võimaldab ehitada Saaremaale praegu kümmekond tuuleparki, mis asuvad endise Kaarma, Leisi, Valjala, Pihtla ja Laimjala vallas. Ühegi arendusala väljaehitamise vastu pole arvestatavat huvi olnud.  

Mark Grimitliht ütles, et kas ja kuhu õnnestub uusi tuuleparkide arendusalasid planeerida, sõltub suuresti ka sellest, kuidas suhtub asjasse kohalik kogukond. “Riik on aru saanud, et roheenergia on vajalik, aga lihtsale elanikule, kelle tagaaeda tuulepark ehitatakse, võib see olla natuke vastuvõetamatu.” 

Mark Grimitlihti sõnul leiab Saaremaa vald, et tuulik peaks jääma igast elumajast vähemalt 500 m kaugusele ja suurematest asulatest vähemalt kilomeetri kaugusele. “Oleme vallas ka mõelnud, et piirkonnas, kus tuulikud tekivad, võiks osa tuulikute tulust minna kogukonda,” sõnas vallaarhitekt, kelle sõnul looks tulu kogukonnaga jagamine eelduse elanikega dialoogi pidamiseks.

Tuuleenergia tootmiseks sobilike uute alade väljavalimist soosib igati ka Eesti riik. Saare maakonna üldplaneeringute koostamisel soovitab  majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ajale jalgu jäänud kriteeriumid tuuleparkide arendamisel asendada ajakohastega. Eesti tuuleenergia assotsiatsioon paneb aga valdadele südamele, et neil on äärmiselt oluline roll täiendavate alade leidmisel taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. Kohustub ju Eesti riik tõstma 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises vähemalt 42 protsendini.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis hiljuti kohalikele omavalitsustele teada, et riik otsib võimalusi tuuleparkide ehitamisele seatud piirangute leevendamiseks ilma, et sellega väheneks riigi kaitsevõime või saaksid kahjustada looduskaitseliselt väärtuslikud alad. 

Tuuleparkide rajamiseks soovitab ministeerium muuhulgas kaaluda võimalusi tuulikute ehitamiseks ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Ka tuleks soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel, mis suurendab kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimet ja soodustab regionaalset energiatootmist.

Tagasi üles