Liigvesi ei ole ilmselt võõras enamikule kinnistuomanikest. Kui mitte rannikuveetõusude või suurte sulade ajal, siis ränkade paduvihmade aegu ehk kindlasti. Lirtsuvat pinnast ja vettinud ruume ei pea keegi taluma kui paratamatust ja maaomanikul on õigus oma vara kaitsmise nimel astuda samme, mis on ühtpidi seaduslikud, teistpidi proportsionaalsed ähvardava kahjuga.
Kuressaares kauem elanud inimesed teavad, et suurte vihmadega tekivad teatud kohtades aeg-ajalt ikka lühiajalised üleujutused. Aastasadade jooksul järk-järgult kunagisse merepõhja rajatud asumis ei ole need kindlasti üllatused.
Samas on üha paranenud meie teadmised ja oskused keskkonda enda ümber mugavamaks ja vähem ootamatusi pakkuvaks muuta.
Ühiskondlikku turvatunnet oodatakse igalt omavalitsuselt ja väga laial tegevuste skaalal. Niisamuti nagu eeldatakse pimedal ajal tänavate valgustamist, loodetakse oma varale kaitset ka liigvete vastu. Kas selleks on täiendavate või suuremate äravoolutorude paigaldamine või näiteks mõne haljasala asemele veesilma rajamine, jäägu juba spetsialistide otsustada.