/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
/nginx/o/2019/07/31/12423899t1ha9a1.jpg)
Eesti rahvusringhäälingu Novaatori portaal kirjutas, et Eesti randades levib järjest enam koolerat ja nahapõletikke tekitavat vibriobakterit.
Saaremaa suplusvesi ei ohusta bakteritega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa haigusennetuse ja kontrolli keskuse andmetel on vibriobakterite hulk Eesti lääne- ja edelavetes kasvanud suuremaks kui mujal Euroopas. Vibriobakterite hulk Riia lahes, nii Eesti kui ka Läti vetes ulatub keskmisest kõrge tasemeni ning väga kõrget taset on seire näidanud Riia lahe põhjaosas ehk Saaremaa kaguosas, eriti Suures väinas Muhumaa ja mandri vahel. Soome terviseamet on aga hoiatanud vibriobakterite eest eriti nendes piirkondades, kus inimesed suplevad rannaäärses madalas ja kiiresti soojenevas vees. Eestis on selliseid randu Hiiumaa ja Saaremaa kaguosas.
Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiks aga kinnitas Saarte Häälele, et Eestis ei esine ega levi koolerat. “Eelkõige esineb koolerat sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett,” kinnitas Tiks.
Ta möönis, et merevee soojenemisega tekivad soodsad kasvutingimused mikroobidele, sh avirulentsete ehk mittepatogeensete vibrioonide tüvedele. Mittepatogeenseid vibrioone on seejuures üle 200 serotüübi.
“Soojade ilmadega on suplusrandades palju erinevaid mikroobe, vibrioone ja vetikaid, baktereid,” rääkis Tiks, lisades, et vibrioonide mittetoksilised tüved võivad põhjustada suplejatel leebema kuluga naha- ja kõrvapõletike. Haigestumise risk on seejuures kõrgem allergikutel ja nõrgenenud immuunsusega inimestel. Riskifaktoriks on aga vigastatud naha kontakt mereveega.
Lembi Tiks nentis, et terviseamet teeb sel aastal spetsiaalselt seiret ülevaate saamiseks vibrioonide liikide üldisest esinemisest Eesti ranniku suplusvees. Lääne regioonis seire tegemiseks on valitud ametlikud rannad – Pärnu, Raeküla, Kabli, Paralepa, Kuressaare, Mändjala rand ning Hiiumaa Väinamere äärne ja Liivalauka supluskoht. “Seiret teeme neli korda suplushooajal, erinevate vee- ja ilmastikutingimustega,” kinnitas Tiks. “Vett jälgitakse ja analüüsitakse ning suplejaid teavitatakse ohu korral.”
Muuhulgas soovitab terviseamet kõigile, et alati tuleb pärast ujumist end siiski puhta veega pesta ja vahetada rannariideid.