RAIVO HEIN: Saaremaa sild ei ole tee põrgusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raivo Hein.
Raivo Hein. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

"Ei saa mitte kuidagi rääkida, et sild on tee hukatusse või põrgusse," ütles Saaremaa silla visionäär Raivo Hein eile Äripäeva raadiosaates "Kuum tool", viidates, et pidevalt silla võimaluste uurimiselt peaks kiiremini tegudeni jõudma.

Saatejuht Priit Pokk: "Raivo Hein, kas olete pigem optimistlik või pessimistlik selles osas, et teie silmad näevad Saaremaa silda, või mitte?"

Kõik oleneb, kui kaua ma elan. Kui veel 15 või 20 aastat elan, loodetavasti äkki siis ikkagi veel näeb. Aga tegelikult on see muidugi imekspandav, et tänapäeva tehnika ja ehituskunsti ning insenerikunsti juures võtab nii palju aega üks selline tillukene objekt nagu Saaremaa sild. 

Tegelikult ehitatakse sellised objektid tänapäeval praktiliselt alla kahe aastaga valmis.

Mille taha siis asi takerdunud on? 

See on pikk jutt, võime sellest algusest peale hakata, kuidas juba iseseisvuse alguses alustati teemaga ja 2010-ndatel viidi läbi ka üks väga mahukas ja suur uuring. Seal uuriti kogu seda projekti kõikidest vaatenurkadest, alates strateegilistest uuringutest kuni inimeste meelsuseni välja, rääkimata siis insenerilahendusest ja hinnast. Kahjuks tookord sinna see asi jällegi jäi. 

Kui me eelmine aasta Raivo Kütiga hakkasime uuesti seda teemat veeretama, siis saime asja nii kaugele, et valitsus otsustas läbi viia uue, täiendatud olukorra uuringu. Tulemus tuli siis veidikene enne eelmise aasta lõppu ja ütles, et silda oleks väga vaja ja sild on täpselt kaks korda odavam, kui on praamiühendus 50 aasta perspektiivis.

Kas see on jäänud siis poliitilise tahte taha, raha taha või lihtsalt tehnilise poole tõttu või looduskeskkonna tõttu?

Looduskeskkonna ega raha taha see asi meil jääda ei saa, sellepärast, et tegu on niivõrd tähtsa strateegilise objektiga ja isegi Euroopa Liidu seadustest saab looduse poole pealt ka ümber mindud, kui riik seda oluliseks peaks.

Aga eks põhiline mure on ikkagi poliitiline julgus ja poliitiline otsus. Ükski ettevõtja ei saa hakata silda ehitama enne, kui poliitikud on otsustanud jaatavalt.

Keskkonnamõjud on siiski väga väikesed kogu sellel projektil ja need puudutavad ainult mõningaid rändlinnutüüpe, kes lendavad madalalt ja võib-olla tõesti võivad vastu silda põrgata öösel või udus. Aga ka selle vastu on ette nähtud meetmed. Ühesõnaga, ärgem hakakem jälle uurima, vaid hakakem pihta.

Kui meie ütlesime, et avaksime Saaremaa silla umbes aastal 2026 hiljemalt ja siis oli ka arvestatud sellega, et Tallinna Sadama praamide leping lõpeb, siis valitsus arvas eelmise aasta kevadel, et see on ikkagi liiga optimistlik. Ja enne 2034.–2035. aastat midagi kapitaalset toimuma ei hakka. 

Aga kui Tallinna Sadama üks juhtidest ütleb, et Saaremaa sild on tee põrgusse, ei tasu end kunagi ära ja saad väga hästi aru, et jooksed peaga vastu seina, siis mis tunne mul on? Arusaadav, et eks tema seisab oma ettevõtte tulemuste nimel ja võitleb selle eest. 

Kui see suur Leedo-vastane jant oli ja riik ju tuli välja sellega, et oleks vaja praamiliikluses konkurentsi tõsta ja kuulutas praamiliinidel uue konkursi välja, siis ennäe imet – selle võitis riigifirma. Mis konkurentsist me räägime?

Me näeme, kuidas see raha hulk, mis praamiliiklusesse pannakse, kasvab. Rääkimata sotsiaalsest kapitalist ehk inimeste ajast, mis röövitakse neilt iga kord, kui nad sõidavad Saaremaale või Hiiumaale. Ei saa mitte kuidagi rääkida, et sild on tee hukatusse või põrgusse. Poliitikud võiksid tunda veidikene vastutust, muud midagi.

KOMMENTAAR
Protsess peab minema edasi

Mina tahaks, et selliste asjade puhul saaks vastused suhteliselt kiiresti anda. Et ta ei veniks niimoodi. Ja kui eriplaneeringu käivitame, siis lähevadki asjad niimoodi, nagu seaduses on ette nähtud.

Et protsess läheb edasi, ei teki jälle sellist tõrget, kus peame pidurdama. No ja arendaja seisukohalt ka – kui tal on otsitud investorid, kui sinna alla on pandud raha, siis ta peab ju mingil hetkel ja mingis mõistlikus ajaperspektiivis lõpule jõudma. Muidu ei tasu ta jälle ära.

Aga luban küll, et mis puudutab Saaremaa silda, siis need aspektid on suhteliselt kiiresti laual kabinetil ja hindame ära, kuidas edasi minna.

Tagasi üles