/nginx/o/2019/08/06/12441747t1h427b.jpg)
"Kevadel kehtima hakanud uus muinsuskaitseseadus nõuab, et kõik muinsuskaitsealade põhimäärused saaksid lähiaastatel uuendatud ja sellega alustatakse Kuressaarest," annab teada muinsuskaitsja Triin Talk.
Kuressaare majades on õnneks elu sees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/08/06/12441750t1h7d19.jpg)
10. augustil tuleme kohale ja hakkame igaüks oma piirkonna maju üles pildistama. Esiteks on oluline inimestele teada anda, et kui inventeerijad on tulemas, siis omanikud lubaksid meid ka hoovidesse ja võimalusel majadesse sisse. Kokku liigub mööda linna seitse noort naisterahvast, nimesildid rinnas. Igasse majja me sisse pääseda ei soovi, aga on ajaloolisi maju, mida keegi pole ammu seest näinud ja oleks huvitav teada, mis seal on või mida enam ei ole. Paljuski oleneb maja väärtus ju sellest, mis interjööris säilinud.
Maju on erinevas seisukorras, kuid Kuressaare tundub võrreldes nii mõnegi teise väikelinnaga, näiteks Paide või Valgaga, suhteliselt heas seisus. Eestis on 12 muinsuskaitseala, enamik nendest vanalinnad. Enamikus Kuressaare majades on õnneks elu sees, kasvõi toimides suvituskorteritena, mis hoiab maju kasutuses.
Kuressaare hooneid inventeerides on oluline ja eripärane, et paljudes majades on mantelkorstnad ja seda on väljast raske kindlaks teha. Korstnapiip on tavalisel ahjul ja mantelkorstnal päris sarnane. Olulised on ka muud vanad küttekolded. Kuurortarhitektuuris on ka palju puiduga viimistlust, nagu näiteks kuursaalis taastatud kujul, aga osas majades kindlasti originaalis alles. Või erinevad seinapaneelid ja mustrilised laed. Vanemates, 18.–19. sajandil ehitatud majades võib isegi olla säilinud maalinguid.
600 krunti
Kuressaare on tegelikult päris suur linn, siin on vanalinnas krunte sama palju kui Pärnus. Krundid on aga väga väiksed ja mõnel tihti peal mitu hoonet. Minul näiteks on kõige suurem krunt Kalda puiestee 1, mis on terve lossipark. Ühe krundi peal on nii rannahoone kui ka pargipaviljonid.
Võtame esialgu ette 300 krunti Kuressaare lääneosast. Kokku on Kuressaares üle 600 krundi ja linna teise poole inventeerimine on plaanis tuleval suvel. Tööd jagub ja kõik tulemused saavad lõpuks avalikuks. Juba praegu on võimalik tutvuda vähese infoga, mis on üleval internetis aadressil register.muinas.ee. Uue inventeerimise tulemusel peaks saama oluliselt täpsema ja selgema info registrisse ja avalikkusele kättesaadavaks. Interjööri pilte me avalikult üles ei pane. Reeglina on need salastatud, ainult ametnikud näevad. Avalikult on näha maja väljastpoolt.
Tegemist ei ole esimese inventeerimisega. Kaheksakümnendatel korraldati võib-olla isegi suurem ettevõtmine. Kui muinsuskaitseala seitsmekümnendatel tehti, järgnes suur ajalooline uurimine ja detailsete kaartide koostamine majade väärtuse ja vanuse kohta. Toonane töö on kindlasti hea alus. Aga olukord on paljuski muutunud ja päris üks-ühele seda kindlasti kasutada ei saa. 80-ndatel on paljusid maju uuesti üles ehitatud, restaureerimine tähendas siis midagi muud kui tänapäeval. Väga suur töö tehti 90-ndate lõpus seoses Kuressaare linnaatlase koostamisega.
Kuressaares on palju taastamisi tehtud, mis linnaruumis mõjuvad hästi.”
Aga uurimist ja avastamist siin jätkub. Mulle endale on see hästi huvitav. Olen Kuressaares käinud lapsepõlvest saadik, alati olnud suvesaarlane. Aga kui niimoodi maja maja haaval ja tänav tänava haaval infot ei otsi, siis tegelikult ei teagi suurt midagi rohkemat kui seda, kus on hea kohvik, muuseum ja kus pood. Põhjalikul uurimisel avaneb palju rikkalikumaid detaile või selgub, et siin on varem olnud asju, mida enam ei näe. Näiteks on Kuressaares olnud keset linnaparki raudtee kuni 1940. aastani. Ja raudteejaam on ikka veel alles. Paljud seda ei tea.
Teoreetiliselt võib juhtuda, et inventeerimisel tuleb veelgi välja mõni erakordne leid, kuid üldiselt ei tohiks omanikele piiranguid juurde tulla, uusi hooneid mälestiseks pole tõenäoliselt tarvis võtta. Kui muinsuskaitsealal on hoone hinnatud väga väärtuslikuks, siis see on juba peaaegu võrdne mälestisega ja seal ei ole erilist vahet. Mälestiseks on pigem mõtet võtta asju, mis on väljaspool muinsuskaitseala.
Seega omanikele kohustusi juurde ei teki, pigem vastupidi. Kui seni on olnud kõik majad muinsuskaitsealadel seaduse mõttes ühe pulga peal, siis nüüd saab kaitsekorraga paika, mis on väga väärtuslikud, lihtsalt väärtuslikud ja mis "muu". Kahel viimasel puhul ei pea tulevikus enam olema tööde tegemiseks siseruumides muinsuskaitse luba. Praegu peaks igasugusteks ehitus- ja restaureerimistöödeks seaduse järgi luba olema. Ses mõttes läheb paljudel kergemaks.
Keskaja taastamine
Seni on olnud minu jaoks arhiivis eeltööd tehes mõned väga huvitavad avastused dokumentides. Näiteks kui 1975. aastal tehti lossipargi eritingimusi, nähti ette kõikide hoonete lammutamine. Ekesparre hotellile ja kõrvalolevale kunagisele jahimeeste majale ning isegi kuursaalile olid ristid peale tõmmatud, et võtame maha. Toonane mõtlemine oli, et lossi ümber tuleb taastada keskaeg ning siis ju hilisemaid puitehitisi ei olnud. Aga peaks olema vaade, nagu vanasti.
Õnneks loobuti sellest kiiresti, kaheksakümnendatel hakati juba restaureerima ka kuurortarhitektuuri. Ka kuursaal oli plaanis enne restaureerida, kui see maha põles. Tänu sellele oligi võimalik hoone niivõrd hästi taastada, et 80-ndate alguses oli kõik üles mõõdistatud laudise profiilideni välja. Kui kuursaal õnnetult maha põles, olid joonised kohe võtta. Tänu sellele ilmselt väljast vaadates paljud ei teagi, et kuursaal on 80-ndatel plokist üles ehitatud. Üldse on paljude hoonete puhul keerukas aru saada, on see koopia või originaal. Kuressaares on palju taastamisi tehtud, mis linnaruumis mõjuvad hästi.
Kõiki neid majade lugusid üritamegi inventeerimisega paika panna. Iga maja kohta peame kirjutama lühikese ajaloo, kirjelduse ja panema väärtushinnangu. Kui töö hakkab valmima, tulevad avalikud arutelud. Kui keegi tunneb, et tema maja on pandud väga valesse väärtusklassi, võib seda öelda. Ja kui on vanu pilte alles, mida ei pruugi arhiivis olla, siis neist oleme me väga huvitatud. Selle aasta töö tulemused tuleb muinsuskaitseametile üle anda oktoobris. Eeldatavasti järgmisel suvel tehakse Kuressaare teine pool ja siis võib uute põhimääruste kirjutamise juurde asuda.
20. augustil on meil plaanis ka üks infopäeva-laadne üritus. Kui kellelgi on tekkinud küsimusi või niisama huvi, olete oodatud kella kaheks Pargi vaksali juures Lossipark 8. Sealt teeme väikse ringkäigu alal, mida oleme uurinud. 20. augustiks ei ole inventeerimine läbi, aga tundus hea vahepealne etapp inimestele selgitada ja näidata, millega tegeleme.