Vald kavandab laenukoormuse suurt kasvu

Raha.

FOTO: pxhere.com

Saaremaa valla uue eelarvestrateegia kohaselt arvestatakse aastatel 2020–2023 tulumaksu aastaseks kasvuks 2,5% ja valla laenukoormuse tõusmist kolmandiku võrra.

2019. aasta alguse seisuga oli vallal 42 laenu kogumahus 19,2 miljonit eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on kavas võtta uusi kohustusi 26 miljonit eurot ja tasuda kohustusi 16,7 miljonit eurot. Laenuportfell suureneb seega kolmandiku ehk 9,3 miljoni võrra. Valla netovõlakoormuse ülempiir on 60% aastatel 2019–2021, 2022. aastal 66,1% ja 2023. aastal 72,9%.

Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu märkis, et netovõlakoormuse näol on riik ette andnud kontrollnäitaja, kui palju omavalitsus laenu võtta tohib. "Kui pärast omavalitsuste ühinemist oli vastav näitaja miinimumis, siis järgnevatel aastatel see tõuseb, mis võimaldabki rohkem laenata. Seega on laenukoormuse tõus otseses seoses finantsvõimekuse kasvuga," selgitas ta. 

Heinsalu tõdes, et lisaks riigipoolsetele toetustele on laenuraha peamine investeerimistegevuse katteallikas. Maksudest laekuvatest tuludest piisab vaid põhitegevuse kulude katteks ja laenu tagasimakseteks.

Valla põhitulu ehk üksikisiku tulumaksu laekumine on kavandatud konservatiivselt, et välistada negatiivse eelarve koostamist. 2020. aastal arvestatakse kasvuks 2,58% ning aastatel 2021–2023 2,5%. Tulumaks moodustab kõnealusel perioodil põhitegevuse tuludest 54,5–57,3%.

Maksulaekumine sõltub omavalitsuse elanike arvust ja see on Saaremaal ühtlases languses. Viie aastaga on elanike arv vähenenud 1090 inimese võrra, kusjuures tööealisi on suisa 1321 võrra vähem. Huvitaval kombel on samas keskmine maksumaksjate arv Saaremaal aga stabiilselt tõusnud ja ületab viie aasta taguse aja 729 inimesega.

Mis töötasusid puudutab, siis mõtlemapanev on kindlasti asjaolu, et järjest suureneb lõhe Saaremaa ja Eesti keskmise palganumbri vahel. Kui viie aasta eest oli meie brutotöötasu keskmisest 123 eurot ehk 12% väiksem, siis tänavu on mahajäämus juba 263 eurot ehk 20%.

Uusi kohalikke makse uues eelarvestrateegias kavandatud ei ole. Toetustest on plaanis sünnitoetus tõsta 380 eurolt 400-le ja ranitsatoetus 175 eurolt 200 eurole. Majandamiskuludes lähtutakse lepingulistest kohustustest ja tuleviku muutustest seoses riigigümnaasiumiga. Investeeringute osas on põhirõhk haridusvaldkonnal. Kuna omavahendid ei kata kõiki investeeringuid, siis rahastatakse investeeringuid laenuvahenditest.

Teede investeeringute osas on eelarvekavasse arvestatud riigipoolne senine investeeringuteks mõeldud toetus 700 000 eurot. Seni on vallapoolne osa moodustanud ligikaudu samaväärse määra, kuid aastatel 2020 ja 2021 on see eelarvelise kitsikuse tõttu väiksem. Samas aastateks 2022 ja 2023 on teedele mõeldud raha jälle oluliselt suurem.

Tagasi üles