Riik loob Kaarmise-Jõempa looduskaitseala

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merikotkas. Pilt on illustreeriv
Merikotkas. Pilt on illustreeriv Foto: Henn Soodla

Väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning karstiala terviklikumaks ja tõhusamaks kaitsmiseks kavatseb keskkonnaamet luua kurisute, merikotkaste ja sellerheiniku jaoks Kaarmise-Jõempa looduskaitseala

Kavandatava looduskaitseala moodustavad olemasolevad kaitstavad loodusobjektid: Jõempa kurisud, Jõempa sellerheiniku püsielupaik, Kaarmise merikotka püsielupaik, Kaarmise hoiuala. Kuna nendega liidetakse kõrge väärtusega elupaigatüübiks "vana loodusmetsana" kvalifitseeruv ala, suureneb kaitstava ala pindala 1,3 ha võrra, ulatudes ligi 268 hektarini.

Kaarmise-Jõempa looduskaitseala tsoneeritakse ligi 240 hektari suuruseks sihtkaitsevööndiks ja 28 ha suuruseks piiranguvööndiks.

Kaitseala tsoneeringut ja kaitsekorda on keskkonnaameti hinnangul vaja muuta selleks, et tagada paremini haruldaste liikide ja looduskoosluste kaitset ning täita Eesti rahvusvahelisi kohustusi looduskaitse vallas.

Praegu kehtiv vana kaitsekorraga kaitseala Jõempa kurisud otsustati kaitse alla võtta 1973. aastal, ent keskkonnaameti hinnangul vajab toonane kaitse-eeskiri kooskõlla viimist kehtiva õigusega.

Bert Holm
Bert Holm Foto: Saarte Hääl

"Viimastel aastatel on riigi tavapärane praktika hoiualasid kaitsealadeks ümber tsoneerida, et keskkonnaametil tekiks kontroll raiete üle ja loodusväärtuste säilimine oleks tagatud," ütles Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm. Ta lisas, et looduskaitseala moodustamise peamine eesmärk on tagada väärtuslike Natura elupaigatüüpide säilimine, selleks on aga vaja seada metsamajandamisele piirangud.

"Senine hoiuala ja püsielupaiga kaitserežiim on kavandatavast looduskaitseala sihtkaitsevööndi omast oluliselt leebem, mistõttu kaitseala valitsejal jäävad käed hoiualadel metsaraie piiramisel lühikeseks," rääkis Holm. 

Kavandatavast kaitsealast on juba looduskaitse all 266,6 ha, kaitstava ala pindala suureneb täiendavalt 1,3 ha võrra. 

"Maaomanikele kaasneb konkreetse kaitseala moodustamisega see, et 28 hektaril eramaal võimalused metsaraieks kaovad," märkis Holm. "Teisalt, rangem kaitserežiim tähendab nende maade omanikele ka senisest poole suuremat Natura metsa toetust."

Holmi sõnul tähendab kavandatud muudatus valla jaoks seda, et tulevikus laekub valla eelarvesse maamaksu 250 euro võrra aastas vähem, kuna sihtkaitsevööndi maamaks on madalam. 

"Arvestades ala väärtusi ning vajadust vanu metsi ja nende elupaikadega seotud elurikkust kaitsta, on looduskaitseala moodustamine hoiuala asemele ilmselt põhjendatud," lausus Bert Holm. 

Parandusettepanekud ja vastuväited kaitseala moodustamise kavatsuse kohta palub keskkonnaamet esitada hiljemalt 3. septembriks. Kaarmise-Jõempa looduskaitseala moodustamise kavatsuse avalik arutelu algab 3. septembril kell 15 keskkonnaameti Kuressaare kontoris.

Tagasi üles