Saarte jahimehed osalevad kurtumustõve ennetustöös

Hirv. Pilt on illustreeriv

FOTO: Toby Melville / Reuters/Scanpix

Ajal, mil Aafrika seakatk näib näitavat lõpuks raugemise märke, varitseb Eestit põhja poolt juba uus ulukite haigus – hirvlaste seas leviv kurtumustõbi, mille vastasesse ennetustöösse on nüüd kaasatud ka saarte jahimehed.

Põhiliselt Põhja-Ameerikas levinud kurtumustõve ehk CWD (ingl k Chronic Wasting Disease in cervids) esimene juhtum Euroopas tuvastati 2016. aastal Norras ühel põhjapõdral. Pärast seda käivitati viies Euroopa riigis, sh Soomes ja Eestis kurtumushaiguse kolmeaastane seireprogramm. Programm on kohustuslik riikidele, kus on olemas looduslik hirvlaste populatsioon.

2018. aasta märtsis fikseeriti haigus juba Ida-Soomes Kainuu maakonnas Kuhmo asulas, kus Vene piiri lähedalt leiti hukkunud 15-aastane põder. Eestis tõbe seni tuvastatud pole.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup selgitas, et hirvlaste kroonilise kurtumustõve seireprogrammi eesmärk on kinnitada või välistada tõve esinemine riikides, kus haigust ei ole kunagi varem tuvastatud. Viimaste alla kuulub ka Eesti.

Kroonilise kurtumustõve seire programm hõlmab tehistingimustes peetavaid ja metsikuid hirvlasi kogu Eesti territooriumil. Uuritavad loomaliigid on põdrad, hirved ja metskitsed. Uurimise sihtrühma kuuluvad looduses surnuna leitud hirvlaste isendid ning liikluses hukkunud või kiskjate tapetud hirvlased.

Meie jahimeeste roll seiretöös ongi looduses või liikluses hukkunud hirvlastelt vajalike proovide kogumine.” - Ive Kuningas

Kõik seiresse valitud hirvlased peavad olema üle aasta vanad. Vanust hinnatakse hammaste, nähtavate suguküpsuse tunnuste või muu usaldusväärse teabe alusel. Igalt valitud loomalt võetakse ajutüve proov, mida testitakse haiguse esinemise suhtes. Proovide võtmiseks on VTA kaasanud ja koolitanud jahindusorganisatsioone, nende hulgas ka Saarte jahimeeste seltsi.

Ive Kuningas

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas märkis, et meie jahimeeste roll seiretöös ongi looduses või liikluses hukkunud hirvlastelt vajalike proovide kogumine. Selleks sõlmis selts hiljuti VTA-ga vastava lepingu.

Hirvlaste kroonilise kurtumustõve kulg on aeglane ja enamik juhtumeid on avastatud loomadel vanuses 3–7 aastat. Krooniline kurtumushaigus väljendub looma närvilises käitumises ja haiglases kõhnumises ning lõpeb alati surmaga.

Kaup märkis, et piirkondades, kus haigus on levinud, soovitatakse ettevaatusabinõuna jahimeestel mitte süüa prioone sisaldada võivaid kudesid: peaaju, seljaaju, silmad, tonsillid, põrn ja lümfisõlmed. Samuti tuleb seal vältida liha tarbimist, mis pärineb haige välimusega loomalt või loomalt, kelle kurtumustõve test osutus positiivseks.

Tagasi üles