Raivo Hein: pensionireform on kõige otsesem tee vaesuseni

Raivo Hein Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

"Pensionireform ei tee Eesti inimesi jõukaks, vaid põlistab vaesust. See ongi aga valitsuse taktika," ütles saarlasest investor ja LHV nõukogu liige Raivo Hein portaali Rahageenius ajakirjanikule.

Suurem osa inimestest ei hakka kunagi investeerima, vaid võimalusel laristavad oma raha hetkemurede lahendamiseks. See aga just ongi valitsuse läbimõeldud ja pikaajaline plaan – luua olud, mis paneks valijaid tulevikus toetama praegusi võimuerakondi.

Tulevikus, kui inimesed on eakad, lähevad nad nõudma ülalpidamist valitsuselt. Siis on valitsusel jällegi väga hea populistlikult lubada neile pensionitõusu. See ongi valitsuses olevate populistide, eriti Isamaa taktika.

Praegune pensionireform on kõige otsesem tee vaesuseni ja seda juhib Isamaa. Lugedes Helir-Valdor Seederi emotsionaalseid, faktidele mittetoetuvaid seisukohti, teeb see kurvaks. Nende inimeste jaoks on tähtis võimul olla ja võimule saab vaid inimestele midagi lubades. Seeder lubab inimestele, et nad võivad oma viis või kümme tuhat eurot välja võtta.

Seda, et inimesed tõesti võtavad oma raha pensionisambast välja ja hakkavad seda ise edukalt investeerima, ma ei usu. See ei ole lihtsalt võimalik. Kui see oleks võimalik, siis inimesed oleksid jõukad. Enamik inimesi paraku jõukad ei ole.

Tavaline inimene võtab raha välja

Pigem on nii, et inimesed pagevad, kuuldes müütilist sõna "investeerima". Nad ei oska sellest midagi arvata, kuna ei ole kunagi rahamahutamisega tegelenud. Seepärast ongi meil nii palju inimesi, kes elavad palgapäevast palgapäevani.

Inimesed pole kunagi pidanud tähtsaks oma finantstulevikku kindlustada, sest see on keeruline, nõuab distsipliini, nõuab aastakümneid. Ei suudeta kaalulangetamiseks kuu aegagi dieeti pidada, meie siin räägime aga aastakümnete pikkusest investeerimisest. Sellest, et panna iga kuu oma sissetulekust natukene kõrvale, säästa ja investeerida.

Tavaline inimene võtab pensionisambast loomulikult raha välja ja lahendab oma hetkemure, mis iganes see ka poleks.

Hiljuti tsiteeris Postimees Bigbanki omanikku ja erakonna Isamaa suurtoetajat Parvel Pruunsilda, kellelt küsiti, kas ta ei karda, et inimesed võtavad pensioniraha mõtlematult välja ja kasutavad seda jooksvate kulutuste katteks tuleviku arvelt.

Paremaks tegemine seisneks selles, millega riik eelmise aasta lõpus alustas – lasta fondid vabaks ehk lasta vabalt otsustada, kuhu vara investeerida ja kui suure riskiga seda investeerida.”

"Aga ma küsin vastu, mida tähendab tuleviku arvelt," kostis seepeale Parvel. "Oletame, et meil on noor pere, kel on 2–3 last. Praegu on kooliasjade ostmise aeg. Lapsed tahavad kooliasju, minu poolest ka nutitelefoni, et olla teistega võrdsed, et mitte sattuda koolis põlu alla. Ja siis mõtleb lapsevanem korraga oma tulevikule, II pensionisambale? Pereema või pereisa ei tohiks niimoodi isegi mõelda! Tema tulevik ongi tema lapsed ja pere! Sinna panustab ta oma viimsegi sendi!"

Selline väljaütlemine pankuri suust tundub eriti jõhker. Pank ütleb, et peate kulutama oma raha. Pruunsild ütleb, et see ajab tema pea lõhki, kui inimesed tahavad säästa ja investeerida. See ei lähe tema panga strateegiaga lihtsalt kokku.

Kui hakata mõtlema lühiajalisele perspektiivile, miks Isamaa pensionireformi propageerib, siis selle taga on sponsorid ja sponsoriteks on pankurid. Pankurite eesmärk on anda kiirlaene ja neist rikastuda. Kui vaesus süveneb, inimestel tekivad suured rahamured ja muu valik puudub, siis nad võtavad neid kiirlaene. See on niisugune asi, mida avalikult otseselt ei näe ja mida me tõestada ka ei saa.

Kui muu kõrvale jätta, on üldse selgusetu, miks pensionireformi tehakse. Mida tahetakse sellega ravida? Mis on algprobleem? Milleks seda reformi praegu teha? Meil pole seda algprobleemi. Meil on vaja olemasolevat süsteemi paremaks teha.

Ärge puutuge oma raha!

Paremaks tegemine seisneks selles, millega riik eelmise aasta lõpus alustas – lasta fondid vabaks ehk lasta vabalt otsustada, kuhu vara investeerida ja kui suure riskiga seda investeerida. Selge see, et kui sul on seadusega ette nähtud olla konservatiivne, siis on tulu väike. Mida sa siis ootad? 50-protsendilist tulusust? Mida väiksem on risk, seda väiksem on ka tulu.

Mis mulle samuti kummastav tundub, on õiendamine pensionifondide haldustasu kallal. Pensionifondid ja pangad on samasugused äriettevõtted nagu kauplused. Kui lähed poodi, müüakse sulle seal kaupa maksimaalse hinnaga, mida küsida saab. Täpselt samamoodi toimetavad pangad, võttes täpselt nii suurt tasu, kui seadus või lepe lubab. Siin ei saa süüdistada pankade ahnust, vaid ainult seadusandjat, kes on teinud sellised seadused, mis võimaldavad investeerida vaid äärmiselt riskivabalt ja väikese tulemusega.

Minu soovitus inimestele kõlab: ärge puutuge oma teise samba raha. Enamik inimesi muidugi– eriti need, kelle kogutud summad on väikesed, lahendab ikka oma probleemid, ostes iPhone’i, Kanaaride reisi või uue teleka.