Madli-Maria Naulainen: digistame ära?

Madli-Maria Naulainen Foto: Erakogu

"Eesti õpetajatel ei ole veel oma töö jagamise harjumust, head praktikad jäävad tihti vaka alla,” kirjutab Kuressaare gümnaasiumi haridustehnoloog, ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja arvutikäsitlusõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulainen.

Minu silmis toob aga jagamine alati kaasa parema õpipraktika. Kui õpilane on targem ja osavam ning oskab neid teadmisi ja vilumusi kasutada ka väljaspool kooli, siis mulle kui õpetajale on see kõige parem tasu.

Loo pealkiri "Digistame ära?" pärineb mõne aasta eest toimunud õpilaskonkursi vahvast nimest, mis meenutab Viplalat, kes oma tinistamisoskust läbi mitmete värvikate seikluste lihvima pidi, et lõpuks kõik hästi välja tuleks.

See võtab üsna tabavalt kokku ka meie koolide hetkeseisu: digistame hoogsalt, ehkki ei pruugi täna veel neid kõige paremaid digistamisnõkse osata. Katsetame ja otsime, et see parim viis leida, oma oskusi lihvida ning hea ja mõistliku tulemuseni jõuda.

Olen katsetanud, loonud ja kasutanud

Olen õpetajana töötanud 15 aastat. Algusest peale olen olnud avatud kõigele, mis teeb mulle õpetamise ja õpilastele õppimise põnevamaks ning annab vilumust kiirelt muutuvas maailmas toime tulla. Seetõttu püüan kursis olla kõigega, mida digivõimalused haridusvaldkonnas pakuvad. Olen katsetanud, loonud ja kasutanud. Ja saanud aru, et muutunud maailmas ja muutunud õpilastega ei saa ka kool jääda harjumuspäraste liistude juurde. Tean, et see ei tule lihtsalt, aga lõpuks peab kool andma õpilastele võimalikult head kingad, milles tuleviku poole sammuda.

Digipädevused kirjutati õppekavas põhjalikumalt kooliastmeti lahti alles mõne aasta eest (õppija digipädevusmudel). See seadis koolid olukorda, kus enam ei piisa, et mõned õpetajad teevad ja toimetavad. Digipädevuste arendamise plaan peab kajastuma kooli õppekavas ja kõigi õpetajate panustamine on muutunud võimalusest vajaduseks.

Koolid on valinud erinevaid lähenemisi. On neid, kes arendavad aineõpetuse eesmärke toetavaid digipädevusi arvutiõpetuse tundides. Suuremas osas toimub digipädevuste arendamine koolides aga läbi aineõpetuse – see on põimitud igasse ainesse. Koolides on aina enam haridustehnolooge, kelle üks ülesandeid on ka digipädevuste saavutamise koordineerimine.

Uue õppeaasta eel olen alati elevil. Ka seetõttu, et saan seista silmitsi uute väljakutsetega, uurida, kuidas kellelegi õppida meeldib ja sobib, millised on need teed, mille kaudu koostöö kõige paremini sujuma hakkab. Küllap on see nii kõigil õpetajatel, aga töötades haridustehnoloogina, olen ehk pisut rohkem kursis võimalustega, mida digitehnoloogia klassiruumi tuua lubab.

Mul on hea meel, et aastaid aktiivses arenduses olnud E-koolikott on nüüdseks teinud kasutajate tagasiside põhjal läbi arendusteekonna, mille eesmärk on jõuda õpetajale ja õpilasele sobivaimate lahendusteni. Kasutajapõhiselt toimiv keskkond soodustab parimate praktikate esiletõusmist ja märkamist. Sisu osas on E-koolikotti lisandunud üksikutele õpiobjektidele suuremahulisi õppematerjalide tervikkomplekte, nt kõigi gümnaasiumi kursuste õppevara matemaatikas, loodus- ja sotsiaalteadustes ning kunstis.

Loodud on informaatikaõpikud I ja II kooliastmele, et digipädevuste arendamine oleks nii õpilasele kui ka aineõpetajale lihtsam. Paljud materjalid, nagu näiteks ujumise algõpetuse materjal, sobivad sisu ja väärtuse poolest ka lihtsalt asjahuvilisele, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi mingis valdkonnas proovile panna.

Digiõppevara kasutamise eelised tulevad eriti esile Saaremaal õpetajana töötades, olukorras, kus suuremate muuseumide või arhiivide külastamine on raha- ja ajakulu tõttu tihti võimatu.”

Mis aga õppematerjalide otsimise, leidmise ja kasutamise kõrval ehk veelgi olulisem, E-koolikott võimaldab igal õpetajal ka ise materjale lisada või sobivaid materjale endale meelepäraseks kogumikuks siduda ja oma õpilastega jagada.

Minu klassis õpib algaval kooliaastal kaks õpilast individuaalplaanil ja just nendele planeerin õppeülesanded ajaloos edastada vastavate kogumikena E-koolikotis. See tähendab, et nad saavad ülesandeid lahendada vabalt valitud kohas nutivahendi abil ning mina saan tagasisidet teemade läbimise ja oskuste arengu kohta.

Häid praktikaid tuleks jagada

Digiõppevara kasutamise eelised tulevad eriti esile Saaremaal õpetajana töötades, sest olukorras, kus suuremate muuseumide või arhiivide külastamine on raha- ja ajakulu tõttu tihti võimatu, saan ma siiski viia õpilased soovitud paikadesse virtuaalselt. Sel moel on võimalik luua sild ja külastada kohti, mida muidu ühe ainetunni raames ei suudaks.

Kuigi olen õpetajana tänulik, et mahukamate projektide raames luuakse terviklikke õppevarakomplekte, mida ükski pedagoog tavatöö kõrvalt üksi ei jõuaks, olen ikkagi seda meelt, et peamine sisulooja on alati õpetaja ise (nii ka mahukamate projektide raames, koostöös luues). Õpetaja on see, kes teeb ja kasutab, kes näeb, mis õpilastele hästi sobib.

Kui muutus õpetajate atesteerimissüsteem, muutus kardinaalselt ka õpetajate poolne omaloodud materjalide jagamise praktika. Kui varem tuli loodud materjale jagada, et tagada teatud punktid atesteerimisnõuetes, siis pärast süsteemi muutumist saabus õppematerjalide jagamise põud.

Eesti õpetajatel ei ole veel oma töö jagamise harjumust, head praktikad jäävad tihti vaka alla. Olgu põhjuseks siis, et oma tööd ei peeta nii heaks või ootus, et jagamise eest peaks saama tasu. Minu silmis toob aga jagamine alati kaasa parema õpipraktika. Kui õpilane on targem ja osavam ning oskab neid teadmisi ja vilumusi kasutada ka väljaspool kooli, siis mulle kui õpetajale on see kõige parem tasu. Seetõttu tundub mulle, et võiksime liikuda pigem suunas, kus iga Eesti kool ei digista vaikselt oma nurgas, vaid häid praktikaid jagatakse ja võetakse käiku laiemalt.

Meie õpilaste haridus on meie kõigi asi. Meie oma riik ja meie oma inimesed. Meie õpetajate kogemus on meie kõigi asi. Olen veendunud, et koos jõuame parimate praktikateni ja koos lihvime välja kõige paremini toimivad meetodid. Sellepärast meeldivadki mulle õppematerjalide jagamise platvormid, nagu Eestis E-koolikott, kus lisaks just oma õpilastele parima komplekti koostamisele saab jagada selle sisu ka teistele huvilistele. Suur pluss nende võimaluste juures on seegi, et õpilased, kes peavad olema mingil põhjusel koolist eemal, saavad digitehnoloogia abil koolikaaslastega samas tempos püsida. 

Loodan, et algav õppeaasta toob palju põnevaid väljakutseid ja innukust jagada oma häid mõtteid teistega!

Ilmus portaalis err.ee