Tallinna tervishoiu kõrgkooli õdede põhiõppe avamine Kuressaares on ajaloolise tähtsusega otsus, leidsid eilsel avaaktusel sõnavõtnud.
Unistus õeõppest saarel sai teoks
5. september 2019, 00:25
Ülle Ernits, Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor:
TTK-l on au avada siin Kuressaares õdede põhiõppe õpperühm. Tunnen, et meid on usaldatud täitma sellist olulist ülesannet. Me ei ole Kuressaares esimest korda: 2011 võtsime siin õdede tasemeõppe rühma vastu neid, kel oli eelnev õendusalane kutseharidus. Me kõik, kes me sel ajal Kuressaares käisime, olime kogu aeg vaimustatud sellest, millised olid siinsed õppijad, kui hea oli siin töötada ja kui tugevad olid lõputööd. Selle ootusega tuleme siia ka nüüd. Ma tänan väga SA Kuressaare Haiglat, kes meid siia kutsus ning meile siin hea õppe- ja töökeskkonna lõi.
Tallinna tervishoiu kõrgkool on regionaalse hariduse usku. Praegu on meil töökohapõhist õpet Narvast Märjamaani, Kohtla-Järvel jne. See on lihtsalt üks meie ideoloogiaid – viia ellu regionaalpoliitikat. Oma töötajatelt pole me kunagi saanud tagasisidet, kus kurdetaks: "Miks me nii palju sõitma peame?" Ilmselgelt motiveerib väljaspool Tallinna töötamine meie õppejõude.
Tänan ka kohaliku elu juhte, sest ega me saaks ju tulla, kui me ei oleks oodatud, usaldatud.
Õppijatel saab siin olema teistmoodi kui Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Saavad nad ju õppida – nii nagu Pärnuski meie tudengid õpivad – seal, kus nad eeldatavasti tööle hakkavad. Olles koos nende inimestega, kellest saavad nende praktikajuhendajad ja kolleegid. Pärnu kogemus näitab, et see motiveerib – motiveeritud on nii õppijad kui ka haigla.
/nginx/o/2019/09/04/12529940t1hbee9.jpg)
Märt Kõlli, SA Kuressaare Haigla juhatuse liige:
See võis olla 2014. aastal, kui nägin "Aktuaalses kaameras", kuidas Pärnu haiglas alustas õdede õpe – kohapeal oli võimalik saada seda päris kõrgharidust. Mäletan seda emotsiooni, kui tundsin, et Pärnu haigla on teinud midagi enneolematut, midagi suurepärast. Kuressaares rääkisime vist aastal 2016 esimest korda sellisest võimalusest teha Saaremaal midagi umbes samasugust nagu Pärnus. Täna tundub uskumatu, et kõigest paar aastat ja mõni kuu hiljem ongi meil see õpperühm kohe õpingutele startimas.
Olen väga tänulik Tallinna tervishoiu kõrgkoolile, et ta selle võimaluse leidis, ja veel suurem tänu meie kolmekümnele tudengile, kelleta meil seda tänast sündmust ei oleks. See, et me suudame võimaldada inimestele seda, et nad saavad omandada kõrghariduse oma kodusaarel, on väga tähtis. Loomulikult oleme natuke omakasupüüdlikud.
Näeme selles õeõppes ju võimalust, et kolmekümnest tudengist enamik jääbki meie haiglasse ning saame koos oma saare tervishoidu edendada. Kui vaadata, milliseid väljakutseid pakub tulevik kõrgharidusega õele, siis usun, et tegemist ja toimetamist kõigil õeõppe lõpetanutel jätkub. Ma väga loodan, et see ei ole viimane ühe kursuse avaaktus siin Kuressaare haiglas.
/nginx/o/2019/09/04/12529941t1hf51d.jpg)
Tiiu Aro, Saaremaa vallavolikogu esimees, SA Kuressaare Haigla nõukogu liige:
Ajalugu tehakse iga päev, aga paraku me tihti seda ei märka, saades vahest alles aastaid hiljem aru, et juhtus midagi tähtsat. Täna aga mõistame, et on tähtis päev, mis läheb ajalukku.
Elame saarel ja meie maakonda ümbritseb meri. Meie inimesed on väärt samu tervishoiuteenuseid, sama tähelepanu, sama haritud ja tublisid meditsiinitöötajaid nagu mandril. Kuressaare on väärikas eas, 215 aastat vana, siin on tehtud palju arukaid otsuseid ja loodan, et tehakse ka hiljem. Siin on tänapäevane aparatuur, kasutatakse ajakohaseid tehnoloogiaid, aga see ei oma tähtsust, kui ei ole haritud töötajaid, kellel on oskused, kes on hoolivad ja kel on süda õigel kohal. Loodan, et õpinguid alustavad tulevased meditsiiniõed on väärikas täiendus Eesti ligi 17 000-pealisele medõdede armeele.
/nginx/o/2019/09/04/12529943t1h6786.jpg)
Kristi Puusepp, TTK õenduse õppetooli juhataja:
Kui meil Kuressaares 2013. aastal lõpetas väga edukas tasemeõppe lend, olime täiesti kindlad, et tuleme siia tagasi. Õppejõud leidsid, et "saarlased on kenad ja öpetada on mönus". Küsimus oli ainult selles, millal. Meie tahe ja haigla entusiasm seda õpet siin korraldada viis loogilise jätkuni tänasesse päeva. Haigla, kes on loonud õppekeskkonna jaoks tingimused ja korraldanud asju siin kohapeal, on tõestanud, et ei pea silmas üksnes oma vajadusi, vaid vaatab kaugemale – üle saare ja üle saare ääre. Seistes hea selle eest, et oleks järelkasv.
Meie kooli on raske sisse saada ja raske siin õppida. Kolm ja pool aastat on aega õppida, et kujundada kõik õele vajalikud oskused ja väärtused. Nüüdsest ei ole ükski Kuressaare haigla töötaja pääsenud õpetaja tööst. Me kõik õpetame koos.
/nginx/o/2019/09/04/12529945t1hca8d.jpg)
Piret Sarjas, Kuressaare haigla õendusjuht:
Ühed unistused täituvad, teised ei täitu iial. Olles seotud meie tasemeõppe grupiga aastail 2011–2013 tekkis mul unistus – et kunagi on Saaremaal päris oma õdede õpperühm.
Täna võin öelda, et minu unistus on täitunud. Tean, et vestluse ajal rääkisite teie, head tudengid, oma unistustest: kes soovis saada koduõeks, kes pereõeks, kes intensiivraviõeks, kes õde-spetsialistiks. Täna on esimene pool teie unistusest täitunud – teist on saanud vastsed üliõpilased. Soovin teile jõudu, tahtmist ja sirget selga selleks, et teie unistused saaksid lõpuni täidetud.
/nginx/o/2019/09/04/12529965t1h8254.jpg)
Ulvi Kõrgemaa, TTK õppeprorektor:
Esimest korda võis võimalikust õppest Kuressaares juttu olla juba aastal 2008 või 2009 tollases maavalitsuses tollase tervishoiuspetsialistiga. Siis julgesime esimest korda arutleda teemal, kas Saaremaal võiks olla võimalik kõrghariduse pakkumine tervishoiuvaldkonnas. Läks mõni aeg mööda ja tegime tasemeõpet, nüüd aga on aastaid tagasi räägitu tänu haigla juhtkonnale teoks saamas.
Head esmakursuslased, teil on tohutu vastutus – teie motivatsioon peab olema ääri ületav, sest kõik teavad, et te õpite. Kogukond on väike. Kõik ootavad teie lõpetamist, eriti need, kes õpperühmast välja jäid.
Üks hea uudis on mul veel: eelmisest pühapäevast hakkas kehtima uus kõrgharidusseadus ja teie olete esimesed rakenduskõrghariduse õppijad, kes kolme ja poole aasta pärast saavad lõpetamisel bakalaureusekraadi. Kolme ja poole aasta pärast on Saare maakond see maakond Eestis, kus bakalaureusekraadiga õdede protsent on kõige suurem.